Rikka mehe loo lõpus kujutatakse selle maa ajaloo lõpustseene. Rikas mees väitis, et ta on Aabrahami poeg, kuid oli Aabrahamist eraldatud ületamatu kuristikuga — valesti arendatud iseloomuga. Aabraham teenis Jumalat, järgides Tema Sõna usus ja sõnakuulmises. Kuid rikas mees unustas Jumala ja kannatava inimkonna vajadused. Suur kuristik tema ja Aabrahami vahel oli 270 sõnakuulmatuse kuristik. Tänapäeval järgivad paljud samasugust teguviisi. Kuigi nad on koguduseliikmed, ei ole nad meelt parandanud. Nad võivad võtta osa koguduse jumalateenistusest ja laulda psalmi: “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal,” (Ps 42:1) kuid nad annavad valetunnistust. Nad ei ole Jumala silmis õigemad kui kõige suurem patune. Hing, mis igatseb ilmalike lõbude põnevust, ning meeled, mis armastavad uhkeldamist, ei saa teenida Jumalat. Sarnaselt tähendamissõna rikka mehega ei taha ta sõdida lihahimude vastu. Talle meeldib himusid hellitada. Ta valib patu õhustiku. Surm haarab ta äkitselt kaasa ja ta läheb hauda iseloomuga, mis on kujunenud eluaegses koostöös saatanlike jõududega. Hauas ei ole tal võimalik midagi valida, ei head ega kurja, sest päeval, mil inimene sureb, kaovad tema mõtted (Ps 146:4; Kg 9:5, 6). Kt 59.1
Kui Jumala hääl surnud üles äratab, tuleb ta hauast välja samade himude ja kirgedega, samade eelistuste ja vastumeelsustega, mida ta elades südames kandis. Jumal ei tee imet ega loo uuesti inimest, kes ei saanud uueks, kui talle anti kõik võimalused. Ta ei tundnud oma eluajal rõõmu Jumalast ega heameelt Tema teenimisest. Tema iseloom ei ole kooskõlas Jumalaga ning ta ei oleks taevases perekonnas õnnelik. Kt 59.2
Tänapäeval on meie maailmas inimklass, kes peab end õigeks. Nad ei ole õgardid ega joodikud, nad ei ole uskmatud, kuid nad soovivad oma elu elada iseendale, mitte Jumalale. Jumal ei ole nende mõtetes, seepärast on nad võrdsed uskmatutega. Kui neil oleks võimalik Jumala linna väravatest sisse minna, siis ei oleks neil õigust elupuule, sest kui Jumala käsud kõigi siduvate kohustustega nende ette pandi, vastasid nad 271 eitavalt. Nad ei ole teeninud Jumalat siin, seepärast ei hakka nad Teda ka seal teenima. Nad ei suuda elada Tema ligiolekus ja nad tunnevad, et iga teine koht oleks taevast parem. Kt 59.3
Kristuselt õppimine tähendab võtta vastu Tema arm, mis on Tema iseloom. Aga need, kes ei hinda ega kasuta neile maa peal antud väärtuslikke võimalusi ega püha mõju, ei sobi osa võtma taeva puhtast hardusest. Nende iseloom ei ole vormitud jumaliku sarnasuse järgi. Oma hooletusega on nad loonud lõhe, mida ei ole võimalik ületada. Nende ja õigete vahele on seatud sügav kuristik. Kt 59.4