Tähendamissõna viinamäest ei käi üksnes juuda rahva kohta. Sellel on õppetund ka meile. Selle põlvkonna kogudusele on Jumal andnud suuri eesõigusi ja õnnistusi ning Ta ootab vastutasu. Kt 66.2
Meie lunastamiseks on makstud kulukas lunaraha. Üksnes selle lunahinna suuruse järgi võime kujutleda selle tulemusi. Selle maa peal, mille pinda niisutas Jumala Poeg oma pisarate ja verega, tuleb esile tuua paradiisi väärtuslikke vilju. Jumala Sõna tõed peavad avalduma Tema rahva elus kogu oma aus ja ilus. Kristus ilmutab oma iseloomu ja riigi põhimõtteid oma rahva kaudu. Kt 66.3
Saatan püüab Jumala vastu töötada ja ta ässitab pidevalt inimesi oma põhimõtteid omaks võtma. Ta kujutab Jumala valitud rahvast petetud inimestena. Ta on vendade süüdistaja ja tema süüdistav vägi tegutseb nende vastu, kes töötavad õigluses. Issand soovib oma rahva kaudu vastata Saatana süüdistustele, näidates õigetele põhimõtetele kuuletumise tulemusi. Kt 66.4
Need põhimõtted peavad avalduma üksikisikus, perekonnas, koguduses ja igas institutsioonis, mis on rajatud Jumala teenimiseks. Nad peavad sümboliseerima seda, 297 mida saab maailma heaks teha. Nad peavad olema evangeeliumi tõe päästva väe tunnistajaks. Kõik nad on vahendid Jumala suure eesmärgi täitmisel inimkonna jaoks. Kt 66.5
Juuda juhid olid uhked oma suurejoonelise templi ja religioosse teenistuse aukartustäratavate rituaalide üle, kuid seal puudus õiglus, halastus ja Jumala armastus. Ei templi au ega teenistuse hiilgus saanud neid Jumala ees paremas valguses näidata, sest neil ei olnud pakkuda seda, mis Tema silmis on ainsana väärtuslik. Nad ei toonud Talle ohvriks alandlikku ja kahetsevat hinge. Kui Jumala riigi elulised põhimõtted on kadunud, muutuvad tseremooniad arvukateks ja liialdavateks. Kt 66.6
298 Kui iseloomu kujundamine on jäetud tähelepanuta, kui hingel napib ehteid, kui jumalakartuse lihtsus on silmist kaotatud, siis nõuavad uhkus ja soov silma paista suurejoonelisi kirikuhooneid, toredaid kaunistusi ja aukartustäratavaid tseremooniaid. Kõige selle kaudu ei saa Jumal austatud. Tema jaoks ei ole vastuvõetav moodne religioon, mis hõlmab tseremooniaid, teesklust ja uhkeldamist. Need teenistused ei kutsu esile taevaste saadikute reaktsiooni. Kt 66.7
Kogudus on Jumala jaoks väga kallis. Tema jaoks on see väärtuslik, mitte tänu selle välistele eeldustele, vaid tänu siirale jumalakartusele, mis eristab seda maailmast. Ta hindab seda selle järgi, kuidas liikmed Kristuse tundmises kasvavad ja kuidas edeneb nende vaimulik kogemus. Kt 66.8
Kristus igatseb saada oma viinamäelt pühaduse ja omakasupüüdmatuse vilja. Ta ootab armastuse ja helduse põhimõtteid. Kogu kunsti ilu ei kannata võrdlust meelelaadi või iseloomu iluga, mida ilmutavad need, kes on Kristuse esindajad. Uskliku hinge ümbritseb armu õhkkond, Püha Vaim tegutseb mõistuses ja südames ning temast saab elulõhn eluks ja Jumal saab tema tööd õnnistada. Kt 66.9
Kogudus võib olla maailmas kõige vaesem. Sel ei pruugi olla mingisugust välist toredust, aga kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, siis on neil hinges Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenistusega. Tänulikest südameist tõuseb kiitus ja tänu magusa ohvriannina Jumala ette. Kt 66.10
Issand soovib, et kõneleksime Tema heldusest ja räägiksime Tema väest. Teda austab kiituse ja tänu väljendamine. Ta ütleb: “Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au.” (Ps 50:23) Kui Iisraeli rahvas 299 rändas läbi kõrbe, siis ülistasid nad Jumalat püha lauluga. Issanda käsud ja tõotused seati muusikasse ning palverändurid laulsid neid kogu teekonna vältel. Kui nad Kaananis pühadel pidusöökidel kokku said, pidid nad meelde tuletama Jumala imelisi tegusid ning tänama Tema nime. Jumal soovis, et Tema rahva kogu elu oleks kiitust täis. Nii pidi kuulutatama Temast, et maa peal tuntakse Tema teid ja rahvaste seas Tema päästet (Ps 67:2). Kt 66.11
Samamoodi peaks olema praegu. Maailma inimesed kummardavad ebajumalaid. Nad tuleb oma väärteenistusest eemale pöörata, mitte nende ebajumalate halvustamise kaudu, vaid millelegi paremale vaadates. Jumala heldus tuleb teatavaks teha. “Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand.” (Js 43:12) Kt 66.12
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime oma suurepärast eesõigust Jumala lastena ja käiksime Tema ees sõnakuulmises ja tänuliku südamega. Ta soovib, et me teeniksime Teda uuenenud elu ja rõõmuga iga päev. Ta igatseb näha meie südameid tänust üle voolamas, sellepärast et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja me võime heita kõik oma mured Tema peale, kes meie eest hoolitseb. Ta käsib meid rõõmustada, sest me oleme Issanda pärisosa, Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning meil on meie Päästja peatse tuleku õnnis lootus. Kt 66.13
Jumala ülevoolav ja siiras kiitmine on samasugune kohustus nagu palvegi. Me peame näitama maailmale ja kõigile taevastele olevustele, et me hindame Jumala imelist armastust langenud inimkonna vastu ning et me ootame veel suuremaid õnnistusi Tema piiritust küllusest. Me peame rääkima imelisi lugusid oma kogemustest rohkem, kui me seda teeme. Pärast Püha Vaimu erilist väljavalamist on meie rõõm Issandas ja meie 300 efektiivsus Tema teenimisel palju suurem, kui meenutame Tema heldust ja imetegusid, mida Ta oma laste heaks teeb. Kt 66.14
Selline teguviis lööb tagasi Saatana väe, ajab välja nurisemise ja kaeblemise vaimu ning kiusaja on sunnitud taganema. See arendab iseloomu neid omadusi, mis muudavad maapealsed elanikud taevastesse eluasemetesse sobivaks. Kt 67.1
Me peame kiitma Jumalat tõelise teenistusega, tehes Tema nime austamiseks kõik, mis meie võimuses. Jumal jagab meile oma ande, et ka meie võiksime jagada ja tutvustada maailmale Tema iseloomu. Juuda riigis moodustasid annid ja ohvrid olulise osa jumalateenistusest. Israeliite õpetati kogu oma sissetulekust eraldama kümnist pühamuteenistuse jaoks. Peale selle pidid nad tooma patuohvreid, vabatahtlikke ande ja tänuohvreid. Need oli evangeeliumitöö toetamise vahendid tol ajal. Jumal ei oota meilt vähem, kui Ta ootas oma rahvalt vanal ajal. Suurt hingede päästmise tööd tuleb jätkata. Jumal on hoolitsenud selle töö eest kümnise, andide ja ohvriannetustega. Nii pidi Tema plaanide kohaselt evangeeliumitööd ülal peetama. Ta nimetab kümnist enda osaks ja seda tuleb alati pidada pühaks varuks, mis tuleb panna Tema töö jaoks Tema varakambrisse. Ta palub meilt ka vabatahtlikke ande ja tänuohvreid. Kõik need tuleb eraldada evangeeliumi saatmiseks maa kõige kaugemate osadeni. Kt 67.2
Jumala teenimine hõlmab ka isiklikku teenimistööd. Me peame isiklikult jõudu pingutades tegema Temaga koostööd. Kristuse korraldus “Minge kõike maailma, 301 kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15) on antud kõigile Tema järelkäijatele. Kõik, kes on pühitsetud Kristusesse, on pühitsetud kaasinimeste päästmise töösse. Nende südamed tuksuvad Kristuse südamega ühes rütmis. Neis avaldub samasugune igatsus hingede järele nagu Temalgi. Kõik ei saa täita töös sama ülesannet, kuid kõigi jaoks on ülesanne ja töö. Kt 67.3
Vanal ajal olid Jumala teenistusse värvatud Aabraham, Iisak, Jaakob, Mooses oma alandlikkuse ja tarkusega ning Joosua oma mitmesuguste võimetega. Mirjami muusika, Deboora julgus ja jumalakartlikkus, Ruti lapselik kiindumus, Saamueli sõnakuulelikkus ja ustavus, Eelija range täpsus, Eliisa pehmendav ja tasandav mõju — kõiki neid oli vaja. Nii peavad nüüdki kõik, kellele on antud Jumala õnnistus, vastama tegeliku teenistusega; iga and tuleb rakendada Tema riigi edendamiseks ja Tema nime austamiseks. Kt 67.4
Kõigi elus, kes võtavad Kristuse oma isiklikuks Päästjaks, peab olema näha evangeeliumi tõde ja selle päästev vägi. Jumal ei esita ühtki nõudmist, mille täitmiseks pole Ta varusid andnud. Kristuse armu läbi võime täita kõiki Jumala nõudmisi. Jumala rahva kaudu ilmutatakse kõiki taeva rikkusi. “Selles on minu Isa kirgastatud,” ütleb Kristus, “et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.” (Jh 15:8) Kt 67.5
Jumal nimetab kogu maad oma viinamäeks. Kuigi see on praegu anastajate käes, kuulub see Jumalale. See on Tema oma loomise ja sama palju ka lunastuse kaudu. Kristus ohverdas end kogu maailma eest. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Selle ühe anni kaudu on inimestele antud kõik teised. Kogu maailm saab iga päev Jumalalt õnnistusi. Iga vihmapiisk ja iga valguskiir, mis langeb tänamatule 302 inimkonnale, iga leht, õis ja vili tunnistab Jumala rohkest kannatlikkusest ja Tema suurest armastusest. Kt 67.6
Ja mida saab suur Andja vastutasuks? Kuidas kohtlevad inimesed Jumala nõudmisi? Kelle teenimiseks annavad inimhulgad oma elu? Nad teenivad mammonat. Nende eesmärk on jõukus, positsioon ja naudingud selles maailmas. Jõukus saavutatakse mitte ainult inimestelt, vaid ka Jumalalt röövides. Inimesed kasutavad Tema ande, et oma isekust rahuldada. Kõike, mida nad suudavad haarata, kasutatakse oma ahnuse ja isekate naudingute teenimiseks. Kt 67.7
Tänapäeva maailma patt on sama patt, mis viis Iisraeli hukatusse. Tänamatus Jumala vastu, võimaluste ja õnnistuste hülgamine, Jumala andide isekas omastamine — kõik need olid patud, mis tõid Iisraeli peale viha. Need viivad hävingusse ka tänapäeva maailma. Kt 67.8
Kui Kristus seisis Õlimäel valitud linna vaadates, ei valanud Ta pisaraid üksnes Jeruusalemma pärast. Jeruusalemma saatuses nägi Ta maailma kurba saatust. Kt 67.9
“Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.” (Lk 19:42) Kt 67.10
“Sel päeval.” Päev läheneb lõpule. Eesõiguste ja armu aeg on peagi läbi. Tasumise pilved kogunevad. Jumala armu hülgajad saavad kiire ja pöördumatu hävituse osaliseks. Kt 67.11
Kuid siiski maailm uinub. Inimesed ei tea oma lõpu aega. Kt 67.12
Kus on kogudus kriisi ajal? Kas selle liikmed vastavad Jumala nõuetele? Kas nad täidavad Tema korraldust ja esitavad Tema iseloomu maailmale? Kas nad püüavad võita oma kaasinimeste tähelepanu viimase hoiatava armukuulutusega? Kt 67.13
303 Inimesed on hädaohus. Rahvahulgad hukkuvad. Aga kui vähesed neist, kes nimetavad end Kristuse järelkäijaks, tunnevad nende hingede koormat. Maailm on kriitilises olukorras, kuid see liigutab vaevu isegi neid, kes väidavad end uskuvat kõige laiaulatuslikumat tõde, mis kunagi on surelikele antud. Puudu on sellest armastusest, mis pani Kristuse taevakodust lahkuma ja võtma inimolemuse, et inimlikkus võiks puudutada inimlikkust ja tõmmata seda jumalikkuse poole. Jumala rahval on tardumus, halvatus, mis takistab neil mõistmast käesoleva aja kohustust. Kt 67.14
Kui israeliidid jõudsid Kaananisse, siis ei täitnud nad Jumala korraldust kogu maa hõivamise kohta. Pärast osalist vallutamist asusid nad oma võitude vilju nautima. Uskmatuses ja hõlbuelu armastades kogunesid nad juba vallutatud maa-aladele, selle asemel et tungida edasi ja vallutada uusi alasid. Nii hakkasid nad Jumalast kõrvale kalduma. Nad ei viinud Tema eesmärki täide ja see takistas Jumalal täita oma õnnistuse tõotust. Kas tänapäeva kogudus ei toimi samamoodi? Sel ajal kui kogu maailm vajab evangeeliumi, kogunevad nimekristlased sinna, kus saavad ise evangeeliumi eesõigusi nautida. Nad ei tunne vajadust hõivata uusi alasid, et viia päästekuulutus maa kaugematesse piirkondadesse. Nad keelduvad täitmast Kristuse korraldust: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule.” (Mk 16:15) Kas neil on vähem süüd kui oli juuda kogudusel? Kt 67.15
End Kristuse järelkäijaks nimetavad inimesed on taevase kohtu ees, kuid innukuse puudumine ja pingutuste nõrkus Jumala teenimisel kuulutab nad truudusetuks. Kui see, mida nad teevad, oleks parim, mida nad suudavad, siis ei mõistetaks neid hukka, aga kui nende südamed oleksid töösse kaasatud, siis võiksid nad teha palju enam. Kt 68.1
304 Nad teavad ja maailm teab samuti, et nad on suurel määral kaotanud enesesalgamise ja risti kandmise vaimsuse. Neist paljude nime taha on taevaraamatutesse kirjutatud “Mitte andjad, vaid tarbijad”. Paljud, kes kannavad Kristuse nime, tumestavad Tema auhiilgust, peidavad Tema ilu ja varjavad Tema au. Kt 68.2
Palju on neid, kes on koguduse nimekirjas, kuid kes ei ole Kristuse valitsuse all. Nad ei pööra tähelepanu Tema õpetusele ega tee Tema tööd. Järelikult on nad vaenlase kontrolli all. Nad ei tee tõelist head, järelikult teevad nad äraarvamatut halba. Kuna nende mõju ei ole elulõhn eluks, on see surmalõhn surmaks. Kt 68.3
Issand ütleb: “Kas me ei peaks selliseid karistama?” (Jr 5:9) Kuna iisraellased ei täitnud Jumala eesmärki, heideti nad kõrvale ja Jumala kutse anti teistele rahvastele. Kui ka need osutuvad truudusetuks, kas ei lükata neid samamoodi ära? Kt 68.4
Tähendamissõnas viinamäest mõistis Kristus aednikud süüdi. Nad olid keeldunud andmast oma isandale maa vilju. Juuda rahva hulgas olid preestrid ja õpetajad need, kes rahvast eksitades olid röövinud Jumalalt teenistuse, millele Tal oli õigus. Nemad pöörasid rahva Kristusest ära. Kt 68.5
Kristus esitas sõnakuulmise kõrge mõõdupuuna Jumala Seadust, mis ei ole inimeste traditsioonidega segatud. See õhutas rabides vaenulikkust. Nad olid seadnud inimeste õpetuse Jumala Sõnast kõrgemale ja olid juhtinud inimesed Tema juhistest eemale. Nad ei kavatsenud loobuda enda tehtud käskudest, et kuuletuda Jumala Sõna nõuetele. Nad ei tahtnud tõe nimel ohverdada uhkust ega inimeste kiitust. Kui tuli Kristus ja esitas rahvale 305 Jumala nõudmisi, eitasid nad Tema õigust astuda nende ja rahva vahele. Nad ei tahtnud kuulda võtta Tema noomitusi ja hoiatusi ning asusid rahvast Tema vastu üles ässitama ja Tema hävitamist sepitsema. Kt 68.6
Nad vastutasid tagajärgede eest, mis järgnesid Kristuse tagasilükkamisele. Rahva patt ja hukkumine oli nende religioossete juhtide süü. Kt 68.7
Kas ei tegutse tänapäeval samad mõjujõud? Kas Issanda viinamäe aednike hulgas pole paljusid, kes järgivad juuda juhtide teguviisi? Kas religioossed õpetajad ei suuna inimesi eemale Jumala Sõna selgetest nõuetest? Kas nad ei kasvata inimesi üleastumises, selle asemel et harida neid Jumala Seadusele kuuletumises? Paljude kirikute kantslitest õpetatakse inimestele, et Jumala Seadus ei ole nende jaoks kohustuslik. Ülendatakse inimeste traditsioone, korraldusi ja tavasid. Jumala andide tõttu hellitatakse uhkust ja eneserahuldamist, aga Jumala nõudmisi eiratakse. Kt 68.8
Jumala Seadust kõrvale heites ei tea inimesed, mida nad teevad. Jumala Seadus on Tema iseloomu peegeldus. See hõlmab Tema kuningriigi põhimõtteid. See, kes keeldub neid põhimõtteid vastu võtmast, jätab end väljapoole sellest kanalist, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused. Kt 68.9
Iisraeli ette asetatud aulised võimalused oleksid teoks saanud ainult Jumala käskudele kuuletumisel. Samasugune iseloomu õilistumine, samasugune õnnistuse täius — mõistuse, hinge ja ihu õnnistus, maja ja põllu õnnistus, selle ja tulevase elu õnnistus — on võimalik ainult sõnakuulmise kaudu. Kt 68.10
Nii vaimulikus kui ka looduse maailmas on viljakandmise tingimuseks Jumala seadustele kuuletumine. Kui kristlased õpetavad rahvast Jumala käskudele mitte kuuletuma, siis takistavad nad neil Tema auks vilja kanda. Kt 68.11
306 Nad on süüdi selles, et nad ei ole Issandale Tema viinamäelt vilja andnud. Kt 68.12
Meistri korraldusel tulevad meie juurde Jumala saadikud. Nad tulevad, nagu Kristus, nõudma sõnakuulmist Jumala Sõnale. Nad annavad edasi Tema nõudmise saada viinamäelt vilju, armastuse, alandlikkuse ja ennastohverdava teenistuse vilju. Kas pole paljud viinamäe aednikud sarnaselt juuda juhtidega vihaseks saanud? Kui Jumala Seaduse nõuded asetatakse inimeste ette, kas need õpetajad ei kasuta siis oma mõjuvõimu, et panna inimesi seda kõrvale heitma? Jumal nimetab selliseid õpetajaid ustavusetuteks sulasteks. Kt 68.13
Jumala sõnades vanale Iisraelile on pühalik hoiatus ka tänapäeva kogudusele ja selle juhtidele. Issand ütles Iisraeli kohta: “Kuigi ma kirjutan temale väga palju oma seadusi, peetakse neid võõraks asjaks.” (Ho 8:12) Preestritele ja õpetajatele kuulutas Ta: “Mu rahvas hukkub tarkuse puudusel; et sa põlgad tarkust, siis põlgan mina sind, [...] et sa oled unustanud oma Jumala Seaduse, siis unustan minagi su lapsed.” (Ho 4:6) Kt 68.14
Kas Jumala hoiatused jäetakse tähele panemata? Kas teenimisvõimalused jäetakse kasutamata? Kas maailmalik põlgus, mõistusega uhkeldamine ning inimeste tavadele ja traditsioonidele kuuletumine hoiavad end Kristuse järelkäijaks nimetavaid inimesi Tema teenimisest tagasi? Kas nad hülgavad Jumala Sõna, nagu juuda juhid lükkasid tagasi Kristuse? Iisraeli patu tagajärg on meie ees. Kas tänapäeva kogudus võtab hoiatust kuulda? Kt 68.15
“Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest, siis ära hoople okste ees. [...] Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda, sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa!” (Rm 11:17-21) Kt 68.16