Kui uudised levisid linnast linna ja külast külla, kartsid juudid omakorda oma elu pärast ja varjasid viha, mis neil oli jüngrite vastu. Nende ainus lootus oli levitada valekuuldust. Ja need, kes soovisid, et see vale oleks õige, võtsid selle vastu. Pilaatus värises, kui kuulis, et Kristus on üles tõusnud. Ta ei saanud antud tunnistuses kahelda ning sellest hetkest peale kadus tema rahu. Ilmaliku au tõttu, hirmust kaotada autoriteet ja elu, oli ta andnud Jeesuse surma. Nüüd oli ta täielikult veendunud, et see polnud lihtsalt süütu inimene, kelle veres ta oli süüdi, vaid see oli Jumala Poeg. Pilaatuse elu oli kuni lõpuni õnnetu. Ta ei lasknud end lohutada ja suri kõige haletsusväärsemat surma. Ltu 197.4