KUI KRISTUS sisenes taevase pühamu kõige pühamasse paika lepitustööd lõpetama, andis Ta oma teenijatele viimase armukuulutuse maailma jaoks. Niisugune on kolmanda ingli hoiatus Johannese ilmutuse 14. peatükis. Kohe pärast selle kuulutamist näeb prohvet Inimese Poega tulevat auhiilguses, et koristada maa lõikus. Ltu 316.1
Nagu Pühakirjas ette kuulutatud, algas Kristuse teenistus kõige pühamas paigas prohvetlike päevade lõppemisel 1844. aastal. Selle aja kohta käivad Ilmutusraamatu sõnad: “Jumala tempel taevas avanes ning tema templis sai nähtavaks tema lepingulaegas.” (Ilmutuse 11:19) Jumala lepingulaegas on pühamu teises osas. Kui Kristus astus sinna, et patuste eest teenida, avanes sisetempel ja Jumala laegas ilmus nähtavale. Neile, kes vaatasid usus Päästjat Tema eestkostmise töös, ilmutati Jumala majesteetlikkust ja väge. Kui Tema auhiilgus täitis templi, paistis kõige pühamast paigast valgus Tema ootavale rahvale maa peal. Ltu 316.2
Nad olid usus järginud oma Ülempreestrit pühast paigast kõige pühamasse ning nägid Teda esitamas oma verd Jumala laeka ees. Selles pühas laekas on Isa Seadus, seesama, mida kõneles Jumal ise kõuhäälel Siinailt ja kirjutas oma sõrmega kivilaudadele. Mitte ühtki käsku ei ole tühistatud, ühtki punkti ega kriipsukest ei ole muudetud. Kui Jumal andis Moosesele oma Seaduse koopia, jättis Ta suure originaali taevasesse pühamusse. Selle pühades eeskirjades näpuga järge ajades leidsid tõeotsijad kümne käsu keskelt neljanda käsu, nagu see oli alguses välja kuulutatud: “Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.” (2. Moosese 20:8-11) Ltu 316.3
Jumala Vaim mõjutas nende Sõna uurijate südant. Nad veendusid, et olid teadmatusest üle astunud neljandast käsust, kui nad olid Looja puhkepäeva jätnud tähelepanuta. Nad hakkasid uurima põhjusi, miks peeti Jumala pühitsetud päeva asemel nädala esimest päeva. Nad ei suutnud Pühakirjast leida tõendeid, et neljas käsk oleks tühistatud või et hingamispäeva oleks muudetud. Õnnistust, millega oli seitsmes päev algselt pühitsetud, ei olnud ära võetud. Nad olid siiralt püüdnud Jumala tahet teada saada ja selle järgi tegutseda ning nüüd, kui nad nägid end Tema Seaduse rikkujatena, täitis nende südant kurbus. Nad näitasid kohe oma lojaalsust Jumalale Tema hingamispäeva pühitsedes. Ltu 317.1
Nende usu kummutamiseks tehti palju ja tõsiseid jõupingutusi. Kellelgi ei saanud jääda mõistmata, et kui maine pühamu oli taevase võrdkuju või mudel, siis maapealses laekas hoitav Seadus oli taevases laekas asuva Seaduse täpne koopia ning et taevase pühamuga seotud tõe vastuvõtmine hõlmas Jumala Seaduse nõuete tunnustamist ja neljanda käsu hingamispäeva kohustust. Ltu 317.2
Need, kes olid võtnud vastu valguse Kristuse vahemehetöö ja Jumala Seaduse igikestvuse kohta, leidsid, et need tõed tuuakse esile kolmandas sõnumis. Ingel kuulutab: “Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!” (Ilmutuse 14:12) Sellele eelneb pühalik ja hirmutav hoiatus: “Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees.” (Ilmutuse 14:9, 10) Selle sõnumi mõistmiseks oli vaja kasutatud sümbolite tõlgendust. Mida kujutasid metsaline, tema kuju ja märk? Taas pöördusid tõeotsijad prohvetikuulutuste uurimise poole. Ltu 317.3