Go to full page →

PÄÄSEMINE PUNASE MERE ÄÄRES Ltu 104

“Ja Issand ütles Moosesele: “Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi! Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!” Jumal tahtis, et Mooses mõistaks, et Ta tegutseb oma rahva heaks, et nende vajadus on Tema võimalus. Kui nad läksid nii kaugele kui võimalik, pidi Mooses käskima neil veel edasi minna. Ta pidi kasutama vee lahutamiseks Jumala keppi. Ltu 104.1

“Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.” Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga, tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.” Ltu 104.2

Egiptlased ei näinud heebrealasi, sest nende ees oli tihe pimedusepilv, mis oli iisraellaste jaoks valgusepilv. Nii näitas Jumal oma väge tõenduseks rahvale, et nad usaldaksid Teda pärast seda, kui ta on neile andnud niisugused märgid hoolitsusest ja armastusest. See pidi noomima ka nende uskmatust ja nurinat. “Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks — vesi lõhenes. Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.” Vesi kerkis üles ja seisis nagu tardunud sein kahel pool, sel ajal kui iisraellased läks merest läbi kuiva maad mööda. Ltu 104.3

Egiptlaste sõjavägi võidurõõmutses sel ööl, et Iisraeli lapsed on taas nende võimuses. Nad arvasid, et neil pole võimalik põgeneda, sest nende ees laius Punane meri ja taga, nende lähedal, oli suur armee. Hommikul, kui nad mere äärde jõudsid, nägid nad kuiva rada ja vett kahel pool müürina seismas. Iisraeli lapsed olid poolel teel läbi mere, kõndides mööda kuiva maad. Nad ootasid veidi, et otsustada, mida oleks parem edasi teha. Nad olid pettunud ja vihased, sest kui heebrealased olid peaaegu nende võimuses ja nad olid selles juba kindlad, avanes neile ootamatu tee meres. Nad otsustasid neile järele minna. Ltu 105.1

“Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd. Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tuleja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse. Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: “Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!“” Ltu 105.2

Egiptlased söandasid minna teele, mille Jumal oli valmistanud oma rahva jaoks, ning Jumala inglid käisid sõjaväge pidi ja eemaldasid sõjavankrite rattaid. Nad olid hädas. Nad jõudsid väga aeglaselt edasi ja hakkasid muretsema. Neile meenusid karistused, mida heebrealaste Jumal oli lasknud Egiptuse peale tulla sundimaks neid lubama Iisraelil minna, ning nad arvasid, et Jumal võib nad iisraellaste kätte anda. Nad jõudsid otsusele, et Jumal sõdib iisraellaste eest. Nad hakkasid kohutavalt kartma ja tahtsid neist eemale põgenema hakata, kui “Issand ütles Moosesele: “Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!“” Ltu 105.3

“Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd. Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki. Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool. Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.” Ltu 106.1

Kui heebrealased nägid Jumala imelist tegevust egiptlaste hävi-tamisel, ühinesid nad väga ilmekas ja tänulikus inspireeritud kiituslaulus. Ltu 106.2