Möödunud reede hommikul esitati mulle vahetult enne ärkamist ülimalt mõjuv stseen. Mulle näis, et ärkan unest, kuid ei viibi kodus. Akendest paistis kohutava tulekahju kuma. Suured tulekerad langesid hoonetele ning nendest keradest paiskusid tulenooled kõigisse suundadesse laiali. Tulekahjusid osutus võimatuks kustutada ning palju hooneid hävis. Inimeste õudus oli kirjeldamatu. Mõne aja pärast aga ärkasin ma tõeliselt ja leidsin end kodus. - Ev 29 (1906) VPS 18.2
Nägin tohutut tulekera langevat kaunitele ehitistele, mis hävisid sil-mapilkselt. Kuulsin, kuidas keegi ütles: „Me teadsime, et Jumala nuhtlused Maad tabavad, kuid ei teadnud, et see kõik saabub nii ruttu.” Teised hüüdsid meeleheitlikult: „Jah, teie teadsite! Miks te siis meile ei öelnud? Meie ju ei teadnud!” - 9T 28 (1909) VPS 18.3