Jumala töölised on teostanud oma viimase töö, esitanud oma palved, valanud oma kibedad pisarad mässumeelse koguduse ja jumalakartmatu rahva pärast. Viimane pühalik hoiatus on antud. Ja siis - kui meelsasti annaksid need, kes on hankinud ja kalliks pidanud maid, maju ja raha, kõik selle mingi lohutuse eest. Nad on küll tunnistanud tõde, pole seda aga läbi elanud. Nüüd laseksid nad endale meelsasti selgitada päästmisteed, kuulaksid mõnda lootusrikast sõna, palvet või manitsust Jumala töölistelt. Ei, nende nälg ja janu on nüüd asjatu, nende janu ei saa iial kustutatud, neile ei saa osaks mingit troosti. Nende saatus on otsustatud ja igaveseks pitseeritud. See on õudne, kohutav aeg. - Ms 1, 1857 VPS 178.4
Ajal, mil Jumala kohtud langevad ilma halastuseta maailma peale - kui kadestusväärne tundub siis õelatele nende seisukoht, kes viibivad „Kõigekõrgema varju all”! Issand varjab kõiki, kes on Teda armastanud ja Tema käskudele kuuletunud. Õigete seisukoht on tõepoolest kadestusväärne võrreldes nendega, kes sel ajal kannatavad oma pattude pärast. Armuuks aga on nüüd õelatele suletud. Pärast armuaja lõppu ei esitata enam palveid nende eest. - 3BC 1150 (1901) VPS 179.1