Seal, kus meie silmi kattev tume loor on eemaldatud ning me näeme selle maailma ilu, mida me mõnikord mikroskoobis uurime, või selle maailma auhiilgust, mida me aimame teleskoobi kaudu - siis, kui patu needus on eemaldatud ja meile ilmub kogu maailm „Issanda, meie Jumala ilus” [vt Psalm 90:16-17, KJV], milline uurimispõld meile avaneb! Seal võib täppisteadlane lugeda loomisaruannet ega leia enam seda, mis meenutab kurjuse seadusi. Ta võib kuulata loodushelide muusikat ega avasta seal enam kurbuse alatoone. [...] VPS 230.5
Kõik universumi aarded on siis Jumala lastele uurimiseks avatud. Kirjel-damatu tundega astume uude, langematutele olevustele valmistatud tarkuse ja rõõmude maailma. Ajastutest ajastutesse, kogu igaviku veedame Jumala kätetöö aardeid uurides. - Ed 303, 307 (1903) VPS 230.6
Surelikust olemusest aheldamatuina suunduvad nad oma väsimatuil rän-nuteedel kaugete maailmade poole - maailmade poole, mida täitis kurbus inimlikke hädasid vaadeldes, mis aga kajasid rõõmulauludest iga lunastatud hinge pääsemise puhul. [...] Tumestamata silmil vaatleme loomistöö aulisust - päikesi, tähti ja tähesüsteeme, kõik kindlaksmääratud korras Jumala aujärje ümber liikumas. Kõigele - vähimast suurimani - on kirjutatud Looja nimi, ning kõigi kaudu ilmnevad Tema väe rikkused. - GC 677, 678 (1911) VPS 231.1