Viimseil päevil on Jumala rahvas samadele ohtudele välja pandud nagu kunagi vanaaja Iisrael. Need, kes ei võta vastu Jumala saadetud hoiatusi, langevad samadesse ohtudesse nagu vanaaja Iisraelgi ega saa oma uskmatuse tõttu Jumala hingamisse. Iisraeli tabasid hädad nende pühitsemata südame ning Jumalale alistumatu tahte tõttu. Asjaolu, et Jumal viimaks nad rahvana hülgama pidi, oli tingitud nende endi uskmatusest, eneseusaldusest, soovimatusest pattu kahetseda, meelepimedusest ning kalestunud südamest. Ajaloost võime teada saada, missugused ohud meid varitsevad. VPS 41.1
„Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast. [...] Sest me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse” (Heebrealastele 3:12, 14). - Le 30, (1895) VPS 41.2