Inimsüda kogeb tõelist õnne alles siis, kui ta on end iseloomu kujundamiseks üle andnud Jumala Vaimule. Vaim muudab inimese Jeesuse Kristuse kuju sarnaseks. Püha Vaimu mõju tagajärjel kaob vaen Jumala vastu ning selle asemele asub armastus ja usk. Uhkuse asemele tuleb alandlikkus. Hing hakkab mõistma tõe ilu ning iseloomu täiuslikkuse ja õilsuse kaudu saab Kristus austatud. - OHC 152 (1896) VPS 44.5
Meil tuleb iga oma olemuse impulss, iga südame kalduvus, iga mõistuse võime allutada hetk-hetkelt Jumala Vaimu kontrollile. - PP 421 (1890) Vaim valgustab meie pimedust, toob teadmisi meie teadmatuse asemele ning aitab meid meie paljudes vajadustes. Meie mõistus aga peab pidevalt otsima Jumalat. Kui lubame endasse asuda maailmameelsusel, kui meil ei ole soovi palvetada, kui meil ei ole tahtmist pidada ühendust Temaga, kes on meie jõu ja tarkuse allikas, siis Püha Vaim ei jää meie südamesse. - OHC 154 (1904) VPS 45.1