TÖÖ JA ELU
Search Results
- Results
- Related
- Featured
- Weighted Relevancy
- Content Sequence
- Relevancy
- Earliest First
- Latest First
- Exact Match First, Root Words Second
- Exact word match
- Root word match
- EGW Collections
- All collections
- Lifetime Works (1845-1917)
- Compilations (1918-present)
- Adventist Pioneer Library
- My Bible
- Dictionary
- Reference
- Short
- Long
- Paragraph
No results.
EGW Extras
Directory
TÖÖ JA ELU
Jumal on universumi elu, valguse ja rõõmu allikas. Nagu valguskiired päikeselt, nagu allikast purskuvad veesooned, hoovab Temast õnnistus kogu loodule. Inimsüdameist, kus iganes on Jumala elu, hoovab teistelegi armastust ja õnnistust.TKJ 36.1
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimeste ülesaitamises ja lunastamises. Selle nimel ei pidanud Ta isegi oma elu kalliks, vaid talus risti ega hoolinud häbist. Nii on ka inglid hõivatud tööga teiste õnne nimel. See on nende rõõm. Töö, mida omakasupüüdlikud südamed peavad alandavaks — abi andmine armetutele ja viletsaile, seisuselt madalaile — on Jumala inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim täidab taevast ja väljendab sealse õnne tõelist olemust. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail. Selline on ka nende töö.TKJ 36.2
Kui südames hoitakse Kristuse armastust, siis see nagu hea lõhng, ei saa jääda varjatuks. Selle lõhna mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades, andes neile, kes suremas, igatsust juua eluvett.TKJ 36.3
Armastus Jeesuse vastu väljendub soovis töötada inimkonna õnnistuseks ja ülendamiseks, nii nagu töötas Tema. See juhib armastusele, õrnusele ja kaastundele kõigi loodolevuste vastu, kelle eest meie Taevane Isa hoolitseb.TKJ 36.4
Päästja elu maa peal ei olnud kerge ega endale pühendatud, vaid Ta pingutas püsivalt, tõsiselt, väsimatult, et langenud inimsugu lunastada. Sõimest kuni Kolgatani käis Ta enesesalgamise teed, püüdmata vabaneda rasketest ülesannetest, vaevarikastest teekondadest ning kurnavast tööst ja hoolest. Ta ütles: “Inimese Poeg ei ole tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunastuseks paljude eest.” (Mt 20, 28.) See oli suur eesmärk. Kõik muu jäi teisele kohale. Tema söök ja jook oli Jumala tahte järele tegemine ja Tema töö lõpetamine. Enesel ja oma huvidel polnud Jeesuse töös kohta. Nii on ka Kristuse armust osasaajad valmis igaks ohvriks, et kõik, kelle eest Ta suri, saaksid taevasest annist osa. Oma eluajal teevad nad kõik selleks, et muuta maailm paremaks. Selline vaim on tõeliselt pöördunud südame vili. Kui inimene tuleb Kristuse juurde ning leiab Temas väärtusliku Sõbra, tekib soov sellest ka teistele kõneleda. Päästvat ja pühitsevat tõde ei saa ju sulgeda ainult oma südamesse. Kui oleme kaetud Kristuse õigusega, täidetud rõõmuga Tema Vaimust, kes meis elab, ei suuda me vaikida. Kui oleme tundnud ja maitsnud, et Issand on hea, siis on millest jutustada. Nagu Filippus, kui ta leidis Päästja, kutsume meiegi teisi Tema juurde. Me püüame esitada neile Kristuse ligitõmbavust ja tulevase, nähtamatu maailma tegelikkust. Me soovime järgida Jeesust sellel teel, millel Tema astus. Südames on soov, et ka meie kaaslased näeksid Jumala Talle, “kes võtab ära maailma patu.” (Jh 1, 29.)TKJ 36.5
Püüe teistele õnnistusi jagada toob neid ka meile endile. See oligi Jumala eesmärk, kui Ta andis meile osa tööst lunastusplaanis. Ta on andnud inimestele eesõiguse osa saada jumalikust olemusest, et omakorda jagada õnnistusi teistele. See on kõrgeim austus, suurim rõõm, mida Jumalal on võimalik inimestele anda. Need, kes armastusetööst selliselt osa võtavad, on Loojale kõige lähemal.TKJ 37.1
Jumal oleks võinud usaldada evangeeliumi kuulutamise ja kogu armastusteenistuse taeva inglite hooleks. Ta oleks võinud kasutada veel teisigi vahendeid oma eesmärgi teostamiseks. Kuid samas otsustas Ta oma lõpmatus armastuses teha meid enese ja Kristuse ning inglite kaastöölisteks, võimaldades seega meile osa õnnistustest, rõõmust ja vaimulikust ülendamisest, mida see omakasupüüdmatu teenimine annab.TKJ 37.2
Meid viiakse osasaamisesse Kristusega Tema kannatuste kaudu. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse vaimu südames, ühendades meid tugevamini maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “Tema vaesusest” saaksime “rikkaks” (2. Kr 8, 9.) Ja ainult nii, täites jumalikku eesmärki, mis Tal oli meie loomisel, võib olla elu õnnistuseks. Kui sa lähed tööle Kristuse järelkäijatele kavandatud plaani kohaselt, et võita hingi, siis tunned, et vajad sügavamat kogemust, suuremaid teadmisi jumalikes asjus, ning tunned ka nälga ja janu õiguse järele. Sa palud siis tõsiselt Jumalat ja su usk muutub tugevamaks. Hing joob õnnistuste ammendamatust kaevust. Vastupanu ja kannatused juhivad sind Piibli juurde ja palvele. Sa kasvad Kristuse armus ja tarkuses ning omandad rikkalikke kogemusi.TKJ 37.3
Omakasupüüdmatu meelsusega kaasinimeste heaks töötamine annab iseloomule sügavust, avarust, püsivust ja ilu ning toob rahu ja õnne. Püüdlused õilistavad ja selle tulemusel pole lõpuks kohta laiskusel ega omakasupüüdlikkusel. Need, kes taoliselt kristlikke voorusi juurutavad, kasvavad ja muutuvad tugevaiks Jumala töös, omades selge, vaimuliku arusaamisvõime. Nad omavad püsiva, alati kasvava usu ja suure jõu palves. Jumala Vaim toob südant puudutades nende hinge püha kooskõla. Need, kes pühendavad end omakasupüüdmatult tööle teiste heaks, aitavad kõige kindlamini kaasa ka enese päästmisele.TKJ 37.4
Ainus viis Kristuse armus kasvada on omakasupüüdmatult teha seda tööd, mida Tema meid teha käsib, kohustudes oma võimete kohaselt aitama ja õnnistama neid, kes meie abi vajavad. Jõud tuleb harjutamisest. Tegevus on elu peamine garantii. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid passiivselt Jumala armust tulenevaid õnnistusi vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes küll söövad, aga ei tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses elus johtub tegevusetusest laostumine ja mandumine. Kui inimene oma liikmeid ei harjuta, kaob varsti jõud neid kasutada. Nõnda on ka kristlastega. Sellel, kes ei kasuta temale antud võimeid, nurjub mitte üksi kasvamine Kristuses, vaid ta kaotab ka olemasoleva jõu.TKJ 38.1
Jumal on seadnud Kristuse koguduse inimeste päästmise vahendiks. Koguduse ülesanne on viia evangeelium kogu maailma. See kohustus hõlmab kõiki koguduseliikmeid. Igaüks peab täitma vastavalt oma talentidele ja võimalustele Päästja poolt antud ülesannet. Kristuse armastus teeb meid kõigi võlgnikeks, kes Teda veel ei tunne. Jumal andis valguse mitte ainult meie jaoks, vaid ka teistele jagamiseks.TKJ 38.2
Kui Kristuse järelkäijad tunneksid oma kohustusi, siis oleks paganlikes maades tuhandeid seal, kus täna on vaid üks evan- geeliumikuulutaja. Kui igaüks, kes ei saa isiklikult töösse astuda, toetaks seda oma vahendite ja palvetega, tehtaks ka kristlikes maades hingede kasuks palju tõsisemat tööd.TKJ 38.3
Meil pole vaja minna paganlikesse maadesse ega lahkuda oma kodusest ringist, kui meie kohus on just seal Kristuse auks töötada. Me võime tööd teha oma kodus, koguduses, nende seas, kellega me lävime ja kellega meie igapäevane töö kokkupuutesse viib.TKJ 38.4
Päästja veetis suurema osa oma maapealsest elust kannatlikult oma töö juures puusepana Naatsaretis. Jumala inglid saatsid elu Issandat, kui Ta kõndis külg-külje kõrval tööliste ja põllumeestega, olles tundmatu ja austuseta. Ta täitis ustavalt oma ülesandeid nii väljapaistmatus ametis kui ka siis, mil Ta tegi haigeid terveks või kõndis Galilea järve tormisel veel.TKJ 38.5
Nii võime ka meiegi elu kõige tagasihoidlikemail ametikohtadel töötada koos Jeesusega.TKJ 38.6
Apostel ütleb: “Jääge, vennad, igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud.” (1. Kr 7, 24.) Ärimees võib oma äri juhtida nii, et ta oma ustavusega austab oma Õpetajat. Kui ta on truu Kristuse järelkäija, siis avaldub tema usk igas tegevuses; ta ilmutab inimestele Kristuse Vaimu. Käsitööline võib hoolsalt ja ustavalt esindada Teda, kes tegi oma lihtsat tööd Galilea küngaste keskel. Igaüks, kes nimetab Kristuse nime, peaks töötama nii, et teised tema tööd nähes hakkaksid austama oma Loojat ja Lunastajat.TKJ 38.7
Paljud ei pühenda oma andeid Kristuse teenistusse, vabandades, et teised on andekamad ja suuremate eeldustega. Valitseb vaade, et ainult eriti andekad peavad oma võimed Jumala töösse pühendama. Paljude arvates on talendid antud ainult teatud eliitklassile. Teised aga on neist ilma jäetud, ning nende jaoks ei ole tööd ega tasu. Tähendamissõna kohaselt pole see aga nii. Kui kojaisand kutsus kokku oma teenijad, andis ta igale oma töö. Armastuse sunnil võime ka elu kõige tähtsusetumaid kohustusi täita “nagu Issandale” (Kl 3, 23.) Kui südames on Jumala armastus, siis avaldub see ka elus. Meid ümbritseb Kristuse hea lõhn ja meie mõju õilistab ja õnnistab teisi.TKJ 39.1
Ära oota erilisi võimalusi ega harukordseid vaimuandeid, enne kui lähed Jumala tööle. Pole vaja muretseda selle pärast, mida mõtleb sinust maailm. Kui su igapäevane elu tunnistab usu puhtusest ning siirusest ja teised on veendunud, et soovid neile kasu tuua, siis ei jää sinu jõupingutused asjatuiks.TKJ 39.2
Kõige tagasihoidlikumad ja vaesemad Jeesuse jüngrid võivad saada teistele õnnistuseks. Võib-olla ei mõisteta, et isegi alateadliku mõju abil levivad õnnistused, mis avarduvad ja süvenevad. Selle töö õnnistusrikkaid tulemusi ei saa keegi enne teada kui suurel tasumise päeval. Paljud ei tunne ega tea, et teevad midagi suurt. Ometi ei pea tagajärgede pärast muretsema. Tuleb rahulikult edasi minna ja teha ustavalt tööd, mille Jumala ettenägevus kellelegi määranud on ja elu pole siis kasutu. Taoliste töötegijate hingelaad muutub ikka enam ja enam Kristuse omale sarnasemaks. Kes on Jumala kaastöölised selles elus, muutuvad kõlblikeks ka tulevase elu kõrgema töö jaoks, saades osa tumestamatust rõõmust.TKJ 39.3