Kapitel 4—valdenserit
akiũnerssuaĸ
- Contents- naĸiterisitsissut sujuleĸutsiûssât
- atuagkiortup sujuleKUtsiússá
- imarissait
- Kapitel 1—ássersût pisimavigsoĸ
- Kapitel 2—ukiune huntritilíkûtâne sujugdlerne kristumiunik ĸinugingningnerit
- Kapitel 3—tunássineĸ
- Kapitel 4—valdenserit
- Kapitel 5— John Wicklif
- Kapitel 6—Hus Hieronimusilo
- Kapitel 7—Lutherip Rûmamut kivfaujungnaernera
- Kapitel 8—Luther inatsissartunut savssartitauvoĸ
- Kapitel 9—iluarsaerĸingnerup Tysklandime sujumukarnera
- Kapitel 10—Zwingli, Svejtsime iluarsaerĸingniartoĸ
- Kapitel 11—akimarnit agssuardliutât
- Kapitel 12—Frankrigime iluarsaerĸingneĸ
- Kapitel 13—púkitsormiut nunât Skandinavialo
- Kapitel 14—kingusingnerussúkut tuluit nunãne iluarsaerĸingniat
- Kapitel 15—Whitefield ĸatángutigîtdlo Wesleykut
- Kapitel 16—nutâmik nunagssarsiortut sujugdlît
- Kapitel 17—ukiut nutâgssat autdlarnersagáuput
- Kapitel 18—ugpernigssamik eĸêrsaineĸ angnertôĸ
- Kapitel 19—iluarsaerĸingniartoĸ amerikamio
- Kapitel 20—mianerssorĸússut sûsupagissaĸ
- Kapitel 21—sujuligtûtit erĸûtíneĸartut
- Kapitel 22—nalorninartoĸ pâsineĸarneralo
- Kapitel 23—“isertarfik matuigaĸ”
- Kapitel 24—ersserĸingnerussumik pâsissaĸarneĸ
- Kapitel 25—iluarsaerĸingnerup ingerdlarĸingnera
- Kapitel 26—pingârtorssuarmik erĸartũssineĸ
- Kapitel 27—ajortuliap autdlarnerfia
- Kapitel 28—kinguârît neriûtât
- Kapitel 29—anersânik pâsissagssamernit
- Kapitel 30—kúkussumik navsuiautit
- Kapitel 31—támartitsináissúaĸ sujugdleĸ
- Kapitel 32—anersâlerineĸ (spiritismen)
- Kapitel 33—pâvíkut anguniagât sujunertarissaitdlo
- Kapitel 34—sagdlusuíssutip támarnartuvdlo píngitsûgagssáungitsumik nukigtuniũkumârnerat
- Kapitel 35—igdlersûtigssaĸ isumangnaitsoĸ
- Kapitel 36—mianerssorĸússutit núngutât
- Kapitel 37—uvdlut angnikitdliornartut
- Kapitel 38—Gûtip ínugtaisa aniguisitaunigssât
- Kapitel 39—nunap piunêrúneĸarnigssâ
- Kapitel 40—akiũnerup nãmagsinigssâ
Search Results
- Results
- Related
- Featured
- Weighted Relevancy
- Content Sequence
- Relevancy
- Earliest First
- Latest First
- Exact Match First, Root Words Second
- Exact word match
- Root word match
- EGW Collections
- All collections
- Lifetime Works (1845-1917)
- Compilations (1918-present)
- Adventist Pioneer Library
- My Bible
- Dictionary
- Reference
- Short
- Long
- Paragraph
No results.
EGW Extras
Directory
Kapitel 4—valdenserit
taimáitordle ukiorpagssuarne pâveĸarnerup sivisûmik píssauneĸarugtorfiane nunarssûp târsioraluarnerane sagdlusuíssutsip ĸaumafiera ĸamivingneĸ ajornarsimavoĸ. Gûte taimaníkútaoĸ nalunaiaissoĸarpoĸ — inuit Kristusimik Gûtip inuitdlo akornáne kisime akúnermiliútugssatut aulaj angiussaĸartut, bîbile inûnerme ilerĸorigsârnigssamilo maleruagagssatuaussutut issigalugo, bîbilivdlo sapâtânik ivdlernartitsissûvdlutik. silamiut inungnut táukunúnga ĸanoĸ ĸujássutigssaĸartigissut kingugdliarssuit nãmagtumik pâsinaviángilât.AGC 23.1
Gûtip ínugtaisa ilagît rûmalerissut nâlagkersuilernerisa kingornagut ingerdlausiat ĸilangme agdlagauvoĸ, kisiáne inuit atuagagssiáine tamána angnikitsuínarmik oĸalugtuarineĸarpoĸ. ĸíngarssortaisa pasigdlîssarsimanerat píngíkáine oĸalugtuat tamáko angnikitsuínarmik amiákoĸarput. ilagît rûmalerissut pilerssârutigisimavât ajoĸersûtigissamingnit perĸússutigissamingnitdlo avdláussutaussut tamardluínaisa nungutitdluinarumavdlugit. agssortuissut, inuit atuagagssiatdlo ássigîgsitdlugit, tamákerdlugit piunêruniarpait. pâviussup ajoĸersûtainik nalornissutut ĸulartututdlũnît oĸartut toĸutagssángortitaussarput, pigigsârtûgunik pîtsûgunigdlũnît, akimagunik nikanarunigdlũnît ássigîgsitdlugo. ilagît rûmalerissut avdlatut ugperissalingnut nãkigtaitsuliortarsimanermingnik nalunaerutit taimatútaoĸ pîarniartarpait. ilagît sujulerssuissuisa atuagkat atuagagssiatdlo taimáitumik nalunaerutitagdlit ikuatdlatagssángortípait. naĸiterissarneĸ navssârineĸángíkatdlartitdlugo atuagkat ikigtuínáuput pâriuminaitdlutigdlo; ilagît isumaĸataisa sujunertarissartik tamána nãmagsiniardlugo ajornartorsiungãngitdlat.AGC 23.2
ilagît rûmalerissut nâlagkersuivfiata iluane ilagêĸangilaĸ sivisûmik akornuserneĸaratik kivfáungíssuseĸartumik tarnimik nalúngíssusiánut nalerĸútumik iliorĸussaussunik. pâvíkut nâlágangorĸârnermingnit nâlagáussutsimingnut agssortuissut toĸoralerpait, ilagîtdlo kingulerîârdlutik ĸunussiarineĸarput.AGC 23.3
pâvíkut ilagîgsaisa avatãne ukiut huntritigdlit ardlagdlit ingerdlaneráne kristumioĸatigêĸartuarpoĸ pâvíkut támartitsiniarneránik súnerneĸángingajagtunik. gûtîtsut kaujatdlagsimangmatik ukiut ingerdlanerine táukua avdláussutãnit súnerneĸaraluarput, kisiáne bîbile ugperissagssatigut najorĸutagssatuaussutut isumaĸarfigiuai- nardlugulo sagdlusuíssutai ĸavsît maleruartarpait. kristumiut táukua Gûtip inatsisâta nâgssáungitsumik atortugssaunera ugperalugulo inatsisit sisamât najorĸutaralugo sapâtisiortarput. ilagît taimatut ugperissaĸardlutigdlo ajoĸersûtigissaĸartut taimane Afrikap ĸerĸanîtdlutigdlo Asiame armenierit akornánĩput.AGC 23.4
kisiáne pâvip ilagîgsaisa ínardlugtuliorneránut agssortuissut valdenserit sagdlersarait. nuname pâvíkut pingârnerussumik igdloĸarfigissarpiãne támartitsiniarnerat inûnerdlugtúngortitsineratdlo sákortunerpâmik agssortorneĸarput. Piemontime ilagît ukiune huntritilingne ardlalingne nangminerssussúsertik pigiuáinarpât; uvdlutdle nagdliúput ilagîngnit rûmalerissunit túniutĩnarĸussauvfê. ĸunutitsiniartunut kinguneĸángitsumik aklûterêrsimavdlutik ilagît táukua sujuligtaissue nâlagkersuissut silamiut tamarmiúnguatsiartut nâlagarsiorfigissait, piumángíkaluardlutik, nâlagagssamigtut akuerait. taimáitordle pâviussunut palasiussunutdlũnît nâlagarsiorumángitsunik ilaĸarput. Gûtimut ilumôrtuáinarumáput, ugperissartigdlo minguitsoĸ pigĩnarumavât. mãna avigsârneĸarpoĸ. ugperissatorĸamik aulajangiússaĸartut tunuarput. ilaisa Alpine nunagissatoĸartik ĸimagdlugo nuname takornartane sagdlusuíssut nalunaiautigilerpât. ilaisalo ĸáĸane ĸôrĸut patdligtailissatdlo avíngarusimassut ornigpaît, táukunane piumassamingnik sule gûtisiorsínaugamik.AGC 24.1
ugperissaĸ valdenserit kristumiortaisa ukiune huntritiligpagssuarne aulajangiutdlugulo ajoĸersûtigissât rûmamiut ajoĸersuinerdlûtaulersunit malungnartumik avdláussuteĸarpoĸ. ĸularnángivigdlutik ugpernerat Gûtip oĸausianik agdlagsimassumik, kristumiússutsip erĸortumik maligtarissagssânik, túngaveĸarpoĸ. “ugperissagssaĸ iluartunut túniússaorêrsoĸ” agsorûtigât. “inuilâme ilagît” Kristusip ilagîgsorai ilumôrtumik, silamiutdlo igdloĸarfîsa pingârnerssãne nâlagauniartut makitasôrssuit pínagit.AGC 24.2
valdenserit Europame agdlagkat ivdlernartut nugterneĸarneránik pisârtut sujugdlît ilagait. nâggârtut pilernerat ukiunik huntritilingnik ardlalingnik sujorĸutdlugo bîbile agdláinagaĸ inuiagtut oĸautsimigtut nugtigaĸ pigilerêrpât. sagdlusuíssut eĸutineĸángitsoĸ pigât, tamánalo píssutigalugo ĸíngarssugauvdlutigdlo malerssugauput. ilagît rûmalerissut táukûnerarpait babylonimiut inûnerdlugtut sarĸúmersitane oĸautigineĸartut, inûnertigdlo navianartorsiortitdlugo inûnerdlungnerat agssortorpât. ilaisa sivisûmik ûmigssugaunermingne ugperissartik iperariartortitdlugo ingmíkut ítumik túngavigissáinik asigínaileraluartut, taimáitordle ilaisa sagdlusuissut aulajangiúsimáinarpât. ukiorpagssuarne târsiornartune tunússiviussunilo valdenserit táukũput rûmalerissut nâlagáussusiánik agssortuivdlutigdlo ássilissanut patdlorfigingningnertik narrugingnigdlutigdlo bîbilip sapâtânik sapâtisiortûssut.AGC 24.3
Kristusip ajoĸersugaisa táukua Gûtimik mianeringningnerat minguitdlunilo ilungersortûvoĸ. sagdlusuíssutsip aulajangiússagssartai erdligineruvait nunautinit, ikíngutinit, ilaĸútanit agdlâtdlo inûnermingnit. aulajangiússagssat itamako ũmatimíkut aulajangiutdluínarniartarpait. merdlertûnermingnît agdlagkatigut ajoĸersugaussarput Gûtip inatsisâta piumassai atarĸerĸuvdlugit. bîbilit amerdlángitsuínáuput, taimáitumigdlo oĸausê erdlingnangârtut alángâgagssatut ilíniarneĸartarput.AGC 25.1
minguíssutsimíkut pilimaniángissutsimíkutdlo ilagît valdenserit ilagît apustilit naligissait ássigait. bîbile nâlangniagagssatuaussutut uniujuitsutut issigât. palasîsa Gûtip ínugtai oĸausîne ivdlernartune mangiarfigssanut ĸorsôĸigsunut puilassunutdlo inũssutilingnut sujulerssortarpait. inuit erĸáissutigssiáinit pilimanartunit ungasigsume ilagît katerssũtarput, oĸalugfinguane oĸalugfigssuarnilũnît pínatik, ĸáĸarssuitdle alánguine Alpit ĸôruine, imalũnît uvdlune erĸigsinaitsune ĸáĸane patdligtailissat ardlãne, tássane sagdlusuíssutsip oĸausê palasinit nalunaerutigineĸartut tusarnâriartortardlugit.AGC 25.2
inûsugtortait palasimingnit ajoĸersugaussarput. ilíniagagssat nalingínait ilíniartitsíssutigineĸartaraluartut bîbile pingârnerussumik ilíniartitsíssutigineĸarpoĸ. Matîusip Juánasivdlo îvangkîliue agdlagkatdlo ilait alángâgagssángordlugit ilíkartarpait. bîbililo ássilivdlugo agdlagtitaussarput. ássilîvdlutik agdlagaisa ilaisa bîbile tamakerdlugo imarât, ilaisalo nailisagáinait imarait, agdlagsimassunik navsuiaisinaussut naitsumik navsuiautainik ilavdlugit. íngilit ĸilangmiut sulissut ilumôrtut tamáko najortarpait.AGC 25.3
Gûtip bîbile aulajangiúsimavâ tamanut ajoĸersũssutaorĸuvdlugo mêraunerme, inûsugtûnerme inersimassûnermilo, ukiutdlo ingerdlanerine tamane atuarneĸarĸuvdlugulo ilisimassagssarsiorfigineĸarĸuvdlugo. oĸautsine inugnut túniupâ nangminerminik sarĸúmiússatut. sagdlusuíssutit nutât pâsineĸartut tássaussarput tamatumínga tunississup píssusianik sarĸúmersitaĸ. bîbilimik ilisimassagssarsiorneĸ tássauvoĸ Gûtimit perĸússutigineĸartoĸ píngortitsissimingnut ĸanigdlisautigssatut táussumalo piumassânik ersserĸingnerussumik pâsíssutigssatut. tássauvoĸ Gûtip inûvdlo akornáne nalunaerfigeĸatigîngnigssame sákûtigssaĸ.AGC 25.4
nunagissamingne ĸáĸartûme atuarfigissamingnit inûsugtut ilait franskit itâliamiutdlo ilíniarfigssuinut autdlartitaussarput, táukunane ilisimassagssarsiornigssamut, erĸarsarĸigsârnigssamut misigssuinigssamutdlo pivfigsaĸarnerúsangmat.AGC 25.5
atuarfigssuarne tikerârfigissamingne tatigissagssarsiorĸussáungitdlat. atissait merssugaussarput erdliginerpaussamingnik — bîbilimit ássilivdlugit agdlagkanik — torĸorsivigssatut. tamáko ĸáumatine ugdlâtdlo ukioĸ nâvdlugo suliarisimassatik nagsartarpait, pasine- ĸarnatigdlo pisínaussarângamik tamáko tuníssutigissarpait inungnutsagdlusuíssúmit agmassumik ũmateĸarunartunut.AGC 25.6
Kristusip anersâ ajoĸersuiniartumik anersauvok. ũmatip sâgsimassup kigsautigerĸâgâ tamatigut tássaussarpoĸ inoĸatine ánáussissumukáukumavdlugit. pâsivât Gûtip piumassarĩnángingmago ilagĩngne nangminerissamingne sagdlusuíssut minguitsumik pârisagât, akissugssáussuseĸardlutigdle ĸáumarĸutertik târmiussunut ĸáumarĸutigísavdlugo. Gûtip oĸausiata píssaunerssuagut ilagît rûmalerissut inungnik ĸilerssûtigisimassait kigtorarniarssarait. valdenserit palasê ajoĸersuiartortitagssatut ilíniartitaussarput. kinalũnît oĸalũssissartugssatut sulilerumassoĸ piumavfigineĸartarpoĸ îvangkilistisut misiligtagagssarsiorĸâratdlarĸussauvdlune. tamarmik ajoĸersuiartortitauvfît ardlãne ukiune pingasune sulissariaĸartarput nunagissamingne ilagîngnut pissortaussúngortínatik. taimatut suliaĸarneĸ nangminigssarsiujuínigssamik pissariaĸartitsissoĸ ukiune tamákunune palasitut sulilernigssamut nalerĸútumik autdlarniutaussarpoĸ. angutit inûsugtut palasíngortitaussut silamiutut pigigsârnigssamik atarĸissaunigssamigdlo isumavdluasanatik ilungersornartumik navianartumigdlo inûnigssamik ilimagissaĸartarput, agdlâtdlo martêrisut pineĸarnigssaĸ tunârtarisavdlugo ilimagissariaĸardlugo. ajoĸersuiartortitat Jîsusip ajoĸersugkaminik autdlartitsissarneratut mardlúkûtârdlutik autdlartitaussarput. amerdlanertigut angut inûsugtoĸ utorĸauneruvdlunilo misiligtagartunerussumik autdlaĸateĸartarpoĸ, utorĸaunerussoĸ perorsaissûniásangmat inûsugtûssuvdlo utorĸaunerussoĸ ilíniartitsissigalugulo malitariniásangmago. taimatut suleĸatigîussut tamatigordluinaĸ ingerdlaĸatigîgtuáinángíkaluarput, kisiáne akugtúngitsumik nâpeĸatigîgtardlutik ĸinoĸatigîgdlutigdlo isumaloĸatigîgdlutigdlo ugpernermingne nakússagsaĸatigîgtarput.AGC 26.1
ajoĸersuiartortitat táukua suliartik narssane nunagissamik ĸatsigsormiup erĸánguane autdlarnerdlugo ungasigsumut ungavariartorput. Nâlagkamigsut kamigdlângavdlutik pilimángitsunigdlo pujoratdlersimassunigdlo atissaĸardlutik igdloĸarfigssuit avĸusârtardlugit nunanut ungasigsunut pissarput. nautíniagagssatdlo tamanut siaruartertarpait. avĸutigissáine ilagît pilersarput, martêritdlo auat sagdlusuíssúmut ugpernarsautaussarpoĸ. Nâlagkap uvdlugssâne tarnerpagssuit angutit tamákua ilumôrdlutik sulinerisigut katerssugausimassut sarĸúmerumârput. uligsimassutut nipaitsututdlo Gûtip oĸausia kristumiut akornisigut sujumukariartorpoĸ inungnitdlo ũmatíkut tipaitsungnartumik ilagsineĸartardlune.AGC 26.2
valdenserinut agdlagkat ivdlernartut tássaugínaratik Gûtip ukiune ĸângiuterêrsimassune inuit tungãnut ĸanoĸ iliortarsimaneranik oĸalugtuaussut mãnákutdlo akissugssáussutsinik pissugssáussutsi- nigdlo sarkúmiússat, tamatumale sainatigut sujnissame naviarturtugssanigdlo nâlangnautigssanik sarĸúmersitsissũput. Isumaĸarputsût tamarmik naggatigssât ungasíngitsûssok, issitigdlo imerdlârtitdlugit bîbile atuartitdlugo oĸausîsa erdlingnássusiat itisiartortumik pâsiartûtigalugo misigissurpât inoĸatitik ánássutigssamik sagdlusuíssuiainik ajoĸrrsoriariaĸardlugit. bîbilime ánáussinigssamik pilerssârut ersserĸigsumik sarĸúmiúneĸartoĸ issigât, Jîsusimutdlo ugpernermingne tugpatdlerdlutigdlo neriugdlutigdlo erĸigsissarput. sagdlusuíssutsip sujuneĸássusertik ĸáumarsarângago ũmatimíkut tipaitsugtarput, kigsautigilersarpâtdlo ĸínguai pâvíkut támartitsinerâne târsiortunut ĸáumarsautigitíkumavdlugit.AGC 26.3
takussarpait inugpagssuit pâvimit táussumalo palasînit sujulerssugauvdlutik maungáinartumik ajortimingnik isumákêrfigineĸarniardlutik tarnimikut ajortitik píssutigalugit timitik nâgdliugtítarait. ajúngitsuliornermíkut ánagtugssaunermingnik ajoĸersugauvdlutik inuit táuko ingmingnut issigítuínarput. erĸarsautitik ajorteĸássutsimingne uníngatĩnarpait, isumaĸartuarput Gûtimit kamáuneĸardlutik, taimalo tarnitik timitigdlo nâgdliugtítuarpait tugpatdlersautigssarsísanatigdlo. taimailivdlutik tarnimikut nalúngíssuseĸartut ilagît rûmalerissut ajoĸersûtáinit ĸilerssugaussarput. tûsintilíkûtât ilaĸútatik ikíngutitigdlo ĸimatdlugit mátuvfingme parnaerutitiput. tûsintiligpagssuit tarnimik nalúngíssusîsigut misiligkaluartarpât erĸigsivigssarsiorniardlutik îsingíniartarnikut, nâgdliungnartumik iperartortíníkut, únuap ĸerĸane nâlagiartarnikut, nul. akúnefine ardlalingne naterne nigdlertune patdlungassarníkut, ilerfiartarníkut nâgdliugtingârtarníkutdlo.AGC 27.1
ajorteĸássutsimingnik misigissaĸarnertik nanertûtigalugo Gûtivdlo akiniaissutut kamangneranik malerssugausoralutik ĸavsît nâgdliugtuardlutik inûssarput nukigssatik nungutserdlugit, ilivigssatigdlo ornigtardlugit ĸaumanerup neriungneruvdlo ĸíngornimininguanik atautsimigdlũnît nãmagtûgaĸarsimanatik.AGC 27.2
valdenserit kigsautigingârpât tarnit kâgtut inûnartup igfiânik avigseĸatigiumagaluardlugit, Gûtip neriorssûtaine erĸigsissutigssamik nalunaerfigiumagaluardlugit Kristusilo táukunúnga ánássutigssamik neriûtigssatuatut únersûtigiumavdlugo. ajúngitsuliornerit Gûtip inatsisânik uniorĸutitsisimassunut utertitsíssutausínauneránik ajoĸersût sagdlûssumik túngaveĸarsorât. inuit ajúngíssusiánik tatigingningnerup Kristusip naligssaĸángitsumik asangningnera issigingningnivtínut issertortarpâ. Jîsuse inuit píssutigalugit pigdliutigssatut toĸuvoĸ inuiaĸatigît ordlusimassut ĸanordlũnît iliorsínáungingmata Gûtimit iluarineĸautigssamik. ánáussissup sáningassulingmut kikiagtugausimavdlunilo makerĸigsimassup nersornautigssarsinera tassauvoĸ kristumiup ugperneranut túngavigssaussoĸ. tarnip Kristusimik pissariaĸartitsinera táussumúngalo atássuteĸarnera ima piviutigissariaĸarpoĸ sôrdlo avatit timimut atássuteĸarnerat imalũnît avaleĸutip vĩneĸúmut ataĸatigîngnera.AGC 27.3
ajoĸersûtip pâvit palasitdlo sarĸúmiússâta fouit isumaĸalersísimavait Gûtip agdlâtdlo Kristusip píssusia sukangassûvdlunilo ilagserãngitsûsoralugo. ánáussissoĸ oĸalugtuarineĸartalersimavoĸ inungnik ordlusimassunik ima nãkigissaĸángitsigissumik: palasit iluartûtitatdlo ikiortigssarsiarissariaĸalersitdlugit. inuitdle Gûtip oĸausîsigut ĸáumarsarneĸarsimassut piârtumik taimatut isumagdlit pâsitíkumavait Jîsusip nãkigtartutut asangnigtututdlo ánáussissûneranik, taline siârdlugit tamanit ornerĸussoĸ ajortitik nanertûtigissatik erdloĸíssutitigdlo nagsataralugit. Gûte tunârtarĩnardlugo inuit ingerdlassarĸunagit akornutigssarpagssuit Diâvulup katerssorsimassai pîarumavdlugit erinisugput, uvfa ingerdláinavigdlutik Gûte ornigdlugo ajortimingnik ángîarfigísagaluarât isumákêrfigineĸardlutigdlo erĸigsisitáusavdlutik.AGC 28.1
valdenserinit ajoĸersuiartortitaussup îvangkîliup sagdlusuíssutâ erdlingnartoĸ ilungersordlune navsuiautigissarpâ. bîbilimit ássilisimassane perĸigsârtumik agdlagtorsimassane ĸajagssûtdlugit sarĸumiutarpai. tarnit ajortimit nanertugaussut Gûtimigdlo akiniaiumassuínarmik takussagssaĸarsorissut tipaitsûtigssamik neriûtigssamigdlo pajúsavdlugit nuánarinerpaussarpâ. ĸardlune sajugtitdlugit issinilo imerdlârtitdlugit, ĸavsîtigut sêrĸumiardlune, ĸatángutigissaminut neriorssûtit erdlingnangârtut ajortigdlip neriûtigssatuarissai sarĸúmiútarpai. taimailivdlune sagdlusuíssutsip ĸáumarĸutâ inuit târsiortut ĸavsît isumainut isertarpoĸ, nuiarssuardlusôĸ nigortitdlugo nâpertuivdluássutsivdlo seĸerna ũmatinut ĸíngortitdlugo katsorsautigssamik nagsataĸartumik.AGC 28.2
inuit ĸavsît ilagît rûmalerissut ajoĸersũssutiginiagáinut uisitáuput. pâsissarpât fouit íngilitdlũnît ajortigdlit píssutigalugit akúnermiuliútarnerat ĸanoĸ kingunigssaĸángitsigissoĸ. ĸáumarĸutigssaĸ sagdlusuíssutaussoĸ ĸáumaissaĸarfigiartulerângamíko tipaitsugdlutik oĸararaut: “Kristuse palasigâra; aua uvavnut pigdliutigineĸarpoĸ; âltaria ángîarfigissagssarâra.” Kristusip iluaĸutigssiuinera isumavdlûtigivigdlugo oĸararaut: “ugperssuseĸarnane Gûtimut iluaritíneĸ aj ornaĸaoĸ. ” “avdlamigdlo ánagfigssaĸángilaĸ. atermingme avdlamik ánássutigssavtínik ĸilaup atâne inungne túniússaussoĸángilaĸ.” (Epr. 11, 6; ap. sul. 4, 12).AGC 28.3
ánáussissup asangningneranik ĸularissagssaĸángíneĸ inúnguákuluit tamákua ilaisa pâsineĸ saperpât. taimatut ĸularissaĸángíneĸ tugpatdlersautaungârmat ĸilangmut pisimassutut misigissarput. tatigingnigdlutik Jîsusimut tasiortíput, ĸaersordlo táunaujuartoĸ tutivât.AGC 28.4
taimatut Gûtip oĸausia ĸimâvfingne torĸorsimassune sarĸúmiúneĸardlunilo atuarneĸartarpoĸ, ilãníkut tusarnârtugssaĸ atausĩnaĸ ilãníkutdlo inugpâlúnguit sagdlusuíssúmut ĸáumarĸutigssamutdlo norĸaissut atuvfátardlugit. ĸavsîtigut únuaĸ taimatut nâssarpât. tusarnârtut tupigusungnerat alutoringningneratdlo ima sákortutigisínaussarput sáimáunermik nalunaiaiartortoĸ atuvfássinermine nipangeratdlartariaĸartitdlugo, ánássutigssamik nalunaerut tusarnârtunit pâsineĸarsîvdlugo. imalo aperissoĸarajugtarpoĸ: “Gûtip ilumut uvanga pigdliutigssara ilagsiumasanerpâ? uvanga isumákêrfigiumásanerpânga? uvanga ĸungujugfigiumásanerpânga?” tauvalo tamatumúnga akíssutigssaĸ atuarneĸartarpoĸ: “ornigsinga tamavse erdloĸissuse nanertugaussusilo, ĸasuersísavavse.” (Mat. 11, 28).AGC 29.1
ugpernerup neriorssût ilagsivâ tipaitsugdlutigdlo akíput: “sivisûmik ilerfiartarungnáisaugut. Jîsuse ornigsínauvara taimaigínardlunga, ajortiliuvdlunga, iluaitdlunga, perĸigsimivdlungalo ĸínutiga nlkaginaviangilâ: “ajortingnik isumákêrfigineĸarputit.” âp, uvangátaoĸ ajortíka isumákêrneĸarsínáuput!”AGC 29.2
tipaitsungnerup iluartup ũmatit ímerpai, Jîsusivdlo arĸa akitsisíneĸardlune únersiutigineĸardlunilo ĸujássutigineĸarpoĸ. Pivdluar- tut tamáko igdlumingnut uterdlutik ĸáumarsaiartortarput, inoĸatitik pâsisimangningnertik nâpertordlugo oĸalugtũkiartordlugit nutâmik pâsissamingnik — avĸutiviussumik inũssutaussumik navssârnertik oĸalugtuariartordlugo. bîbilip oĸausertai tupingnartumik nagdliútorsiorpalârtumigdlo píssauneĸarput ũmatimíkut sagdlusuíssúmik norĸaissut kivdlíssutigissãnik. bîbilip oĸausertai tássa Gûtip nipâ, nipivdlo táussuma tusartut ĸularungnaersípai.AGC 29.3
ümigssorneĸarnertik ukiune huntritilingne ardlalingne atugartik inuit Gûtimik mianeringnigtut táukua ánáussissimik atarĸinautigssânik nãmagigtardlutigdlo aulajaitdlutik atorpât. nauk nungusarniagauvdlutik sorssugfigineĸartaraluardlutik ajoĸersuiartortitatik sagdlusuíssúmik erdlingnangârtumik siaruarterissugssatut autdlartítuáinartarpait. toĸuniagauvdlutik malerssugaussarput; auatdle inerítugssanut siaruartigaussunut naggorigsautigineĸarpoĸ, inerititagssailo tákutíngitsũngitdlat. taimatut valdenserit Gûte sulíssúpât Lutherip inúngornera ukiunik huntritilingnik ardlalingnik sujorĸutdlugo. nunane ĸavsîne siaruarsimavdlutik nutarterinigssap inerititagssai íkússorpait Wieklifip nalâne ineríkiartulerdlutik Lutherip uvdluine agdliartordlutigdlo sángîtdliartortut, sujumukartuáinarumârtutdlo silap naggatigssâ tikitdlugo, “Gûtip oĸausia píssutigalugo Jîsusivdlo Kristusip nalunaiautâ píssutigalugo” sarĸ. 1, 9, nâgdliugkumassut sulíssutigingningnerisigut. AGC 30.1