PAULUSE JA BARNABASE ORDINEERIMINE

Jumal suhtles Antiookia koguduse siiraste prohvetite ja õpetajatega. “Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: “Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!“” (Apostlite teod 13:2) Seepärast pühendati need apostlid Jumalale kõige pühalikumal moel paastumise, palvetamise ja käte pealepanemisega ning saadeti nad nende tööpõllule paganate hulka.Ltu 252.4

Nii Paulus kui ka Barnabas olid Kristuse heaks töötanud ning Jumal oli nende pingutusi rohkelt õnnistusi, kuid kumbki neist polnud varem ametlikult palve ja käte pealepanemiseks evangeeliumitööks ordineeritud. Nüüd oli neile koguduse poolt antud volitus mitte üksnes tõde õpetada, vaid ka täieliku kirikliku autoriteediga ristida ja kogudusi organiseerida. See oli koguduse jaoks oluline ajastu. Kuigi Kristuse surm oli eraldusmüüri juutide ja paganate vahel maha kiskunud, nii et paganatel olid täielik eesõigus evangeeliumile, ei olnud paljude usklike juutide silmilt veel eesriie ära rebitud ning nad ei suutnud selgelt mõista seda, mille Jumala Poeg tühistas. Nüüd pidi paganate hulgas tehtama jõulist tööd, mille tulemuseks pidi olema koguduse kinnitamine suure hingede lõikusega.Ltu 253.1

Selles erilises töös puutusid apostlid kokku kahtluse, eelarvamuse ja kadedusega. Juutide ainuõiguse hülgamise loomuliku tagajärjena süüdistati nende õpetust ja vaateid ketserluses ning paljud innukad, usklikud juudid seadsid kahtluse alla nende volitused evangeeliumikuulutajatena. Jumal nägi ette kõiki neid raskusi, millest Tema sulased peavad läbi minema, ning oma arukas ette-nägevuses lasi Jumala asutatud kogudusel anda neile vaieldamatu autoriteedi, et nende töö oleks väljaspool kahtlust.Ltu 253.2

Ordineerimist käte pealepanemisega kasutati hiljem palju vääralt, sellele toimingule omistati põhjendamatu tähtsus, nagu saaks niiviisi ordineeritu kohe väe ja nagu annaks see igaühele ja igasuguse teenimistöö jaoks sobilikkuse, nagu oleks käte pealepanemine tõhus iseenesest. Nende kahe apostli loos on meile ainult lihtne käte pealepanemise ja tööle suunamise aruanne. Nii Paulus kui ka Barnabas olid juba saanud ülesande Jumalalt endalt ning käte pealepanemise tseremoonia ei andnud uusi võimeid ega tegelikku ettevalmistust. See oli pelgalt koguduse pitser Jumala tööle — ametisse määramise tunnustatud vorm.Ltu 253.3