MOOSES

Kui see julm seadus oli jõustunud, sündis Mooses. Ema peitis teda nii kaua, kui see oli ohutult võimalik. Seejärel valmistas pilliroost väikese korvi, tihendas selle pigiga, et vesi paadikesse sisse ei pääseks, ning asetas selle vette. Samal ajal pidi õde vee läheduses näilise ükskõiksusega ringi jalutama. Ta pidi pingsalt jälgima, et näha, mis tema väikevennast saab. Ka inglid valvasid, et sellele abitule imikule ei juhtuks midagi paha, imikule, kelle oli sinna pannud armastav ema, kes oli ta jätnud tõsiste pisarais palvetega Jumala hoolde.Ltu 90.2

Needsamad inglid juhtisid vaarao tütre sammud jõe äärde, selle koha lähedale, kus lamas väike süütu võõramaalane. Kummaline paadike köitis tema tähelepanu ja ta saatis ühe teenijatüdruku seda ära tooma. Kui ta eemaldas selle iseäraliku veesõiduki kaane, nägi ta armsat last ja “vaata, siis üks poeglaps nuttis. Aga ta halastas tema peale.” Ta teadis, et hell heebrealasest ema oli kasutanud seda veidrat vahendit, et säästa oma armastatud lapse elu. Ta otsustas kohe, et sellest lapsest peab saama tema poeg. Moosese õde tuli viivitamatult lähemale ja küsis: “Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?” Ja vaarao tütar vastas temale: “Mine!”Ltu 90.3

Rõõmsalt kiirustas õde ema juurde, jutustas talle heast uudisest ja viis ta kiiruga vaarao tütre juurde. Laps anti ema hoolde ja talle maksti omaenda poja kasvatamise eest heldelt. Tänulikult võttis ema vastu nüüd turvalise ja rõõmsa ülesande. Ta uskus, et Jumal oli tema poja elu säästnud. Ustavalt kasutas ta ära väärtusliku võimaluse õpetada oma pojale kasulikkust. Ta oli tema õpetamisel üksikasjalikum kui teiste laste puhul, sest oli kindel, et last oli säästetud mingi suure ülesande jaoks. Ustavate õpetustega sisendas ta poja noorde mõistusesse jumalakartust ning tõe ja õigluse armastust.Ltu 91.1

Ema ei piirdunud oma pingutustega, vaid anus poja pärast tõsiselt Jumalat, et Ta hoiaks teda igasuguse rikkuva mõju eest. Ema õpetas poega kummardama ja paluma Jumalat, elavat Jumalat, kes üksinda suudab kuulda ja igas hädaolukorras aidata. Ta püüdis pojale sisendada ebajumalateenistuse patusust. Ta teadis, et peagi lahutatakse ta tema mõjust ja antakse üle kuninglikule emale, kus ta on ümbritsetud mõjudest, mis pidid kaotama tema usu taeva ja maa Looja olemasolusse.Ltu 91.2

Vanematelt saadud õpetused pidid kinnitama tema mõistust, hoidma patu uimastava ja rikkuva mõju eest ning takistama õukonna hiilguse ja pillavuse keskel uhkeks muutumast. Tema mõistus oli selge ja süda taibukas, ta ei kaotanud iial nooruses saadud jumalakartlikku mõju. Ema hoidis teda enda juures nii kaua kui võis, kuid ta oli kohustatud temast lahkuma, kui ta oli umbes kaheteistkümneaastane. Siis sai temast vaarao tütre poeg.Ltu 91.3

Sellega oli Saatan lüüa saanud. Ta mõtles vaaraod poisslapsi hävitama mõjutades Jumala eesmärgid pea peale pöörata ja hävitada see, kellest Jumal laseks tõusta oma rahva vabastaja. Aga seesama seadus, mis mõistis heebrea lapsed surma, oli Jumala vahend juhtida Mooses kuninglikku perekonda, kus tal oli eelis saada haridus ja omandada silmapaistev ettevalmistus oma rahva Egiptusest välja viimiseks.Ltu 91.4

Vaarao lootis oma adopteeritud lapselapse troonile tõsta. Ta andis talle hariduse, et temast saaks Egiptuse sõjaväe juht. Mooses oli vaarao sõjaväe suur lemmik ning teda austati, sest ta korraldas sõjapidamist suure osavuse ja tarkusega. “Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.” (Apostlite teod 7:22) Egiptlased pidasid Moosest silmapaistvaks isikuks.Ltu 92.1