EELI HOOLETUSE TAGAJÄRG
Kui Eeli oli ülempreester, ülendas ta oma pojad preestriks. Ainult Eeli võis kord aastas kõige pühamasse paika minna. Tema pojad teenisid kogudusetelgi ukse juures ning täitsid oma ülesandeid loomade tapmise ja ohvrialtari juures. Nad kuritarvitasid pidevalt seda püha ametit. Nad olid isekad, saamahimulised, aplad ja liiderlikud. Jumal noomis Eelit pere distsipliini kuritegeliku hooletussejätmise pärast. Eeli noomis poegi, kuid ei ohjeldanud neid. Pärast seda, kui nad olid pühasse preestriametisse seatud, kuulis Eeli nende käitumisest: Iisraeli lastelt ohvrite väljapetmisest, samuti Jumala Seaduse jämedast rikkumisest ning vägivaldsest käitumisviisist, mis pani Iisraeli patustama.Ltu 154.2
Issand tegi laps Saamuelile teatavaks karistuse, mille Ta Eeli perele tema lohakuse tõttu kavatses anda. “Ja Issand ütles Saamuelile: “Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema. Sel päeval tahan ma Eelile tõeks teha kõik, mis ma tema soo kohta olen rääkinud, algusest lõpuni. Ma olen ju talle kuulutanud, et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ei ohjeldanud ta neid mitte. Ja seepärast olen ma vandunud Eeli soole: Iialgi ei lepitata Eeli soo pattu, ei tapaega roaohvriga!“”Ltu 154.3
Eeli poegade üleastumised olid nii jultunud ja teotasid püha Jumalat niivõrd, et ükski ohver ei suutnud lepitada niisugust tahtlikku patustamist. Need patused preestrid labastasid ohvreid, mis kujutasid Jumala Poega. Jumalateotusliku käitumisega tallasid nad hooletult jalge alla lepitusvere, millest pärines kõigi ohvrite toime.Ltu 155.1
Saamuel rääkis Issanda sõnad Eelile ja tema ütles: “Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on!” Eeli teadis, et Jumalat oli teotatud, ja tundis, et ta on pattu teinud. Ta tunnistas alandlikult, et Jumal karistab niiviisi tema patust hooletust. Eeli tegi Saamueli kaudu antud Issanda sõnad teatavaks kogu Iisraelile. Nii lootis ta mingil määral korvata oma mineviku patust hoolimatust. Eelile kuulutatud õnnetus ei viibinud kaua.Ltu 155.2
Iisraellased sõdisid vilistitega, nad kaotasid ja neli tuhat iisraellast sai hukka. Heebrealased kartsid. Nad teadsid, et kui teised rahvad peaksid nende kaotusest kuulma, siis saavad ka nemad julgust nendega sõdida. Iisraeli vanemad otsustasid, et kaotuse põhjuseks oli see, et Jumala laegas ei olnud nendega. Nad saatsid Siilosse lepingulaeka järele. Nad meenutasid Jordanist üleminekut ja Jeeriko hõlpsat vallutamist, kui nad kandsid laegast, ning otsustasid, et vaja on vaid seaduselaegas tuua ja nad võidavad oma vaenlased. Nad ei mõistnud, et nende jõud tuli laekas asuvale, Jumalat ennast esindavale Seadusele kuuletumise kaudu. Roojased preestrid, Hofni ja Piinehas, tulid koos püha laekaga, astudes üle Jumala seadusest. Need patused viisid laeka Iisraeli leeri. Sõjameeste enesekindlus taastus ja nad olid edus kindlad.Ltu 155.3