“Aga Siion ütleb:
“Issand on mu maha jätnud,
Jumal on mu unustanud.”
Kas naine unustab oma lapsukese
ega halasta oma ihuvilja peale?
Ja kui nad ka unustaksid,
ei unusta mina sind mitte. vaata, ma olen sind märkinud
oma peopesadesse.” (Js 49:14-16)

Tt 169.5

“Ära karda, sest mina olen sinuga;
ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal:
ma teen su tugevaks, ma aitan sind,
ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Js 41:10)

Tt 170.1

“Kuulge mind, ... [teie],
keda mul on tulnud kanda emaihust peale,
sülle võtta emaüsast alates.
Teie vana eani ma olen seesama
ja teie hallide juusteni ma kannan teid;
mina olen teinud ja mina tõstan üles,
mina kannan ja päästan.” (Js 46:3, 4)Tt 170.2

Miski ei aita ihu ja hinge tervisele rohkem kaasa kui tänulikkuse ja kiitmise vaimsus. Melanhooliale, rahulolematutele mõtetele ja tunnetele vastupanemine on positiivne kohustus, samamoodi nagu on kohustus palvetada. Kui me oleme taevaga ühendatud, kuidas saame siis käia ringi nagu leinajate seltskond, ägades ja kaeveldes teel Isa koju?Tt 170.3

Neil inimestel, kes nimetavad end kristlaseks, kuid kaeblevad pidevalt ja tunduvad pidavat rõõmsameelsust ja rõõmu patuks, ei ole tõelist religiooni. Need, kes tunnevad kurblikku naudingut kõigest, mis on loodusmaailmas melanhoolset, kes otsustavad vaadata pigem surnud lehti kui koguda kauneid elavaid lilli, kes ei näe võimsates mäetippudes ja elavasse rohelusse rüütatud orus ilu, kes sulgevad oma meele rõõmurohkele häälele, mis kõneleb nendega looduses ning mis on kõrvale meeldiv ja musikaalne kuulata — need ei ole Kristuses. Nad koguvad endale süngust ja pimedust, kui nad võiksid olla eredas valguses, kui nende südames võiks tõusta tervistavate kiirtega Õiguse Päike. Sinu mõistus võib sageli olla valu tõttu varjutatud. Püüa siis mitte mõelda. Sa tead, et Jeesus armastab sind. Tema mõistab sinu nõrkust. Sa võid täita Tema tahet lihtsalt Tema kätel puhates. Loodusseadus on, et meie mõtted ja tunded saavad julgust ning kindlust, kui me need kuuldavale toome.Tt 170.4

Kuna sõnad väljendavad mõtteid, siis on tõsi ka see, et mõtted järgivad sõnu. Kui me väljendame rohkem usku, rõõmustame rohkem õnnistuste üle, mida teame saanud olevat — Jumala suurt halastust ja armastust -, siis peaks meil olema rohkem usku ja suurem rõõm. Ükski keel ei suuda väljendada ega piiratud mõistus ette kujutada õnnistusi, mis tulevad Jumala headuse ja armastuse hindamisest. Isegi maa peal võib meil olla lõppematu rõõm nagu allikas, sest seda toidavad veed, mis voolavad välja Jumala troonist.Tt 171.1

Õpetagem siis oma südant ja huuli kiitma Jumalat Tema võrratu armastuse eest. Õpetagem oma hinge olema lootusrikas ning viibima valguses, mis paistab Kolgata ristilt. Me ei tohi iial unustada, et oleme taevase Kuninga lapsed, vägede Issanda pojad ja tütred. Meie eesõigus on hoida vaikset rahu Jumalas.Tt 171.2

“Teie südameis valitsegu Kristuse rahu ... Ja olge tänulikud! ” (Kl 3:15) Kiitkem Jumalat võimaluse eest elada Tema nime auks ning unustagem enda raskused ja probleemid. Äratagu iga uue päeva värsked õnnistused meie südames tänu Tema armastava hoolitsuse andide eest. Kui sa avad hommikul silmad, täna Jumalat, et Ta on sind öösel hoidnud. Täna Teda rahu eest südames. Tõusku tänulikkus meeldiva lõhnana taevasse hommikul, päeval ja õhtul.Tt 171.3

Kui keegi küsib, kuidas sa end tunned, siis ära püüa mõelda millelegi kurblikule, et seda kaastunde saavutamiseks rääkida. Ära jutusta oma usu puudumisest, muredest ega kannatustest. Kiusajal on hea meel niisuguseid sõnu kuulda. Süngeist asjust kõneledes austad sa teda. Me ei tohi mõelda Saatana suurele väele meid võita. Sageli anname end tema kätte just tema väest kõneledes. Rääkigem selle asemel Jumala suurest väest siduda meie huvid enda omadega. Jutusta Kristuse võrratust väest ja räägi Tema aust. Kogu taevas on meie päästmisest huvitatud. Jumala inglid, tuhat korda tuhat ja kümme tuhat korda kümme tuhat, on volitatud teenima neid, kellest saavad pääste pärijad. Nad kaitsevad meid kurja eest ja löövad tagasi pimeduse väed, mis püüavad meid hävitada. Kas meil pole siis põhjust olla tänulik iga hetk, tänulik isegi siis, kui meie teel on silmanähtavaid raskusi?Tt 171.4

Ravimise piibellikud põhimõtted

Laula kiitust