Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents

Akiuunnersuaq

 - Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    Kapitel 24—Erseqqinnerusumik paasisaqarneq

    “Guutillu naalaffia qilammiittoq mapperneqarpoq, angerusiatalu illerfia naalaffiani takussaalerpoq.” (Saqq. 11, 19). Guutip angerusiata illerfia illernarnerpaamiippoq, illernarnerpaap immikkoortuata aappaani. Illernartuummi nunamiittumi “illernartuummi qilammiittup assinginnaani tarrartaannaanilu Guutip ilitsersuutai malillugit sanaami” (Hebr. 8, 5) immikkoortortaq taanna ammarneqartarpoq kisianni ullormi saammaannartitsivissuarmi illernartuut minguersarneqassagaangat. Taamaattumik Guutip naalaffiutaata matuerneqarneranik angerusiatalu illerfiata takussaalerneranik nalunaarutip qilammi illernartuutip illernarnerpaavata 1844-mi matuerneqarnera pivaa, taamani Kristusip iserfigimmagu naggasiutaasumik saammaannartitsiartorluni. Uppernikkut palasiunerminnik malinnaasut illernarnerpaami kiffartuussilernerani angerusiata illerfia takuaat. Illernartuummik apeqqutaasoq ilisimasassarsiorfigalugu Annaassisup kiffartuussinerata allanngorsimanera paasivaat, maannakkullu Guutip angerusiata illerfiata saani kiffartuussinera tassanilu aammigut ajortilinnik qinnussinera paasivaat.Ak 155.1

    Illernartuutip nunamiittup illerfiata allaffissiat ujaraasut marluk Guutip inatsisaata peqqussutaasa allassimaffii imarai. Illerfik taanna inatsisip allassimaffiinik toqqorsiviinnaavoq, inatsisillu Guutimit pisut illerfik illernartunngortillugulu pingaaruteqalersippaat. Guutip naalaffiutaa qilammi matuerneqarmat angerusiata illerfia takussaalerpoq. Guutip inatsisaa illernartuummi qilammiittumi illernarnerpaami illernartumik — toqqorsiveqarpoq inatsit Guutip nammineq oqalunnermigut Sinaami kallertillugu nalunaarutigisaa assamminillu allaffissianut ujaraasunut allassimasaa.Ak 155.2

    Guutip inatsisaa qilammi illernartuummiittoq tassaavoq allaqqaasia pingaartorsuaq, taanna allaffissiani ujaraasuni Mosesillu allagaani kukkuneqanngitsumik assilisaavoq. Tamatuminnga pingaaruteqaqisumik paasinnittut, taamatut tasissersuunneqarput takusinnaanngoqqullugu Guutip inatsisaata illernassusia allanngortussaanngissusialu. Siornatigummi annerusumik Annaassisup oqaasiisa ilumuussusiat paasisinnaanngorpaat: “Qilak nunalu nungutsinnagit allanneq minnerpaaq titarninnguarluunniit ataaseq inatsisinit peerneqassanngilaq, pisussat tamarmik pereersinnagit,” Guutip inatsisaa piumasaata saqqummernerimmagu, pissusiata tarraralugu, naassaanngitsumut atasussaavoq, qutsissumi aalajaatsumik nalunaajaasutut. Allanninnguarluunniit titarninnguarluunniit inatsisit ilaat allanngortinneqanngilaq, tussiaasiortoq oqarpoq: “Naassaanngitsumik, Naalagaq, oqaatsit ittuinnarpoq qilammi.” Peqqusai tamarmik aalassajuipput. “Suliai ilumoorsutsimit innarluissutsimillu pisuupput, peqqussutai tamarmik tatiginarlutik, aalajaallutik naassaanngitsumik.” (Matt. 5, 18; Tuss. 119, 89; 111, 7. 8.).Ak 155.3

    Inatsisit qulit qiterpiaaniippoq inatsisit sisamaat (sapaammik inatsit) nalunaarutigeqqaarneqarneratut: “Eqqaamaniaruk sabbati illernartissagakku. Ulluni arfinilinni suliassatit suliarisassavatit, ullulli arfineq-aappaat tassaassaaq sabbati Naalakkap Guutivit pia. Tassa sumilluunniit suliaqassanngilatit, illilluunniit nammineq ernerilluunniit paniilluunniit, inussiaatilluunniit angut inussiaatilluunniit arnaq, nersutaatilluunniit illoqarfinniluunniit takornartaq naami. Tassa ullut arfinillit ingerlaneranni Naalakkap qilak nunalu imarlu taakkunaniittullu tamaasa pinngortimmagit ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarluni. Tamanna pillugu Naalakkap ulloq sabbati pilluaqquaa illernartillugulu.” (2 Mos. 20, 8-11).Ak 155.4

    Guutip anersaavata Naalakkap oqaasianik misissuisut taakkua uummataat sunniivigaat. Qulariunnaalerpaat inatsit tamanna ilisimanngisaminnik unioqqutissimagitsik Naalakkap ulluanik qasuersaarfissamik illernartitsinnginnikkut. Suna pissutigalugu sapaatip akunnerata ulluisa siulliat ullormut Guutip illernartitaanut taarsiullugu illernartitaalersimanera paasinialerpaat. Allassimasuni inatsisit sisamaata atorunnaarsitaasimaneranut uppernarsaatissamik nassaarneq saperput sapaatillu allanngortitaasimaneranik takusaqarsinnaanatik. Illernartitaaneq siullermik ullut arfineq-aappaanut tunniussaasoq allanngortitaasimanngisaannarsimavoq. Guutip piumasaa ilumoorlutik paasiniarsimavaat. Maannalu inatsisaa unioqqutissimallugu paasigamikku uummatimikkut aliasupput, Guutimullu naalannertik takutippaat sapaataanik illernartitsinikkut.Ak 155.5

    Upperisaat uppitikkumallugu ilungersuutiginninnerit qassiioqalutillu tamaviaarunneqartaraluarput. Kikkulluunniit paasinngitsoorsinnaanngilaat illernartuutip qilammiittup illernartuut nunamiittoq assiliartaralugulu tarrarippagu, taava inatsit illerfimmi nunamiittumi paarineqartoq inatsimmit illerfimmi illernartuummi qilammiittumi ittumit assileqqissaagaassaaq; tamarmik takusinnaavaat illernartuummik qilammiittumik sallusuissut ilassiumagaanni Guutip inatsisaata piumasaa sapaatillu atortuussusia akuerisariaqarmata inatsisit sisamaanni inassutigineqarneratut. Tamanna paasissutissaavoq allakkat iluartut tulleriilluartumik nassuiarneqarnerisigut Kristusip illernartuummi qilammiittumi kiffartuussinerata saqqummiunneqarneranut sakkortuumik akerliliisoqarneranut. Inuit matu Guutip matuigaa matuniaraluarpaat matulu Guutip matusaa matuerniaraluarlugu, kisianni “matuiisartoq allap matussanngisaanik, matusisartorlu allap matuissanngisaanik” oqarsimavoq: “Matumik allap matusinnaanngisaanik mappiuppakkit.” (Saqq. 3, 7. 8). Kristusip isertarfik, imaluunniit kiffartuussineq, illernarnerpaami matuersimavaa, illernartuummilu qilammiittumi isertarfikkut ammasukkut qaammaqqut qaamavoq, inatsisillu sisamaata inatsisinut tassani paarineqartunut ilaanera takussaalerpoq; Guutip kattutai inuup kialuunniit atorunnaartitassarinngilai.Ak 156.1

    Kristusip sulissussineranik Guutillu inatsisaata naassaanngitsumik ataneranik sallusuissummik ilassinnissimasut sallusuissut tamanna saqqummersitat kapitalit 14-ianni saqqummiunneqarnera paasivaat. Kapitalimi tamatumani nalunaarut pingasunik mianersoqqussuteqarpoq nunamiut piareersimaqqullugit Naalakkap tikiuteqqinnissaanut. Nalunaarutip “eqqartuussivissaa nalliuppoq” Kristusip inuit annassutissaannik naggasiutissamik kiffartuussinera pivaa. Sallusuissut uparuarpaa nalunaajaatigisariaqartoq Annaassisup sulissussinera inersiillugu innuttanilu aallugit nunamut uternissaa utaqqiisigalugu. Eqqartuussineq 1844-mi aallarnigaasoq ingerlattuartariaqassaaq tamarmik qanoq pineqarnissaat aalajangerneqareersiillugu, taamaattumik inuit saammaanneqarfissaata qaangiunnissaa tikillugu ingerlatsisariaqassaaq. Inuit eqqartuussivissami atasinnaaqqullugit nalunaarfigineqarput: “Guuti mianerisiuk naalannartillugulu ... Pallorfigisiuk taanna qilammik nunamillu immamillu ermullu puilaffiinik pinngortitsisoq.” Nalunaarutinik tamakkuninnga ilassinninnerup kinguneri oqaatsinit makkunannga erserput: Taakkuupput “Guutip inatsisaanik naammassinnittut Jiisusilu upperalugu”. Inuit eqqartuussivissamut piareersimassagunik Guutip inatsisaa maleruartariaqassavaat. Inatsit tamanna eqqartuussinermi najoqqutarineqartussaavoq. Apustili Paulus allappoq: “inatsisilli ataanni ajortuliortut inatsisit tunngavigalugit eqqartuunneqarumaarput . . . ullormi issumani Guuti inunni isertukkanik eqqartuussippat Kristusi-Jiisusikkut iivangkiiliu nalunaajaatigisara naapertorlugu.” Oqarporlu “inatsisilli malillugit iliortut iluartuutinneqarumaarput.” Uppernissaq annertuumik pisariaqarpoq Guutip inatsisaa naammassissagaanni, tassami “uppersuseqarnanili Guutimit iluarisaaneq ajornaqaaq.” “Uppernermit pinngitsut tamarmik ajortuliaapput”. (Rom. 2, 12-16; Hebr. 11, 6; Rom. 14, 23).Ak 156.2

    Inngilip siulliup inuit kajumissaarpai Guuti mianereqqullugu naalannarteqqullugulu taanna, pallorfigeqqullugulu qilammik nunamillu immamillu ermullu puilasarfiinik pinngortitsisoq. Oqaluussisartoq oqarpoq: “Guuti mianeruuk inatsisaalu maleruarlugit, inuit tamarmik taamaaliortussaapput!” Inatsisiminut naalanneqartinnagu pallorfiginninneq sunaluunniit Guutip iluarisinnaanngilaa. “Guutimummi asanninneq tassaavoq inassutai maleruaratsigit.” “Ajoqersuussutinik maleruaajumanngitsup qinnutaa allaat maajunnartuuvoq.” (Oqal. 12, 13; Joh. 5, 3; Uss. 28, 9).Ak 156.3

    Guutimut pallortariaqarnermut pissutaavoq taanna pinngortitsisuummat. Biibilimi Guutip ataqqinartitaanissaa pallorfigineqarnissaalu piumasarineqartillugu pinngortitsisuunera tamatigut uparuarneqartarpoq. “Inuiaammi guutii tamarmik suunngitsuupput, Naalagarli tassaavoq pinngortitsisoq qilammik. “»Kina uannut assersuunniarpisiuk uanga naligisattut?” oqarpoq Illernartoq. Qilaap tungaanut qiviaritsi, takussagissilu! Kia pinngortippaa?” “Ima oqarpoq Naalagaq, qilammik pinngortitsisoq, Guutiusoq, nunamik ilusiliisoq pilersitsisorlu tunngaviliisorlu; soqanngitsussanngorlugu pinngortinngilaa, kisianni najugaqarfissanngortillugu: Uanga Naalagaavunga, allamik taamaattoqanngilaq.” Tussiaasiortoq oqarpoq: “Misiginiaritsi Naalagaq Guutiummat. Taassuma pinngortippaatigut, taassumalu pigaatigut.” “Qaagitsi, pallorta sikiffigalugu, seeqqumiarfigalugu Naalagaq pinngortitsiserput” qilammiullu pakkua Guutimik naalannartitsinertik imaattumik pissutissaqartippaat: “Illit, Naalagarput Guuterpullu, qinngaqqunnanngillat pigissallugit naalannaat ataqqinaallu pissaanerlu; illimmi suut tamaasa pinngortippatit, illit piumasakkut piulerput pinngortitaallutillu.” (Tuss. 96, 5; Es. 40, 25. 26; 45, 18; Tuss. 100, 3; 95, 6; Saqq. 4, 11).Ak 157.1

    Saqqummersitat kapitalit 14-ianni nalunaarutip inuit kajumissaarpai pinngortitsisoq pallorfigeqqullugu, nalunaarutillu pingasunik immikkoortortallip tamatuma kingunerisaanik siulittuutip inuit Guutip inatsisaanik maleruaasut takutippai. Inatsisit tamakkua ilaata erseqqissumik Guuti pinngortitsisutut eqqartorpaa. Inatsisit sisamaanni (sapaammik inatsimmi) allassimavoq: “ullulli arfineq-aappaat tassaassaaq sabbati Naalakkap Guutivit pia. ... Tassa ullut arfinillit ingerlaneranni Naalakkap qilak nunalu imarlu taakkunaniittullu tamaasa pinngortimmagit ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarluni. Tamanna pillugu Naalakkap ulloq sabbati pilluaqquaa illernartillugulu.” Sapaatillu pillugit Naalagaq oqarpoq “nalunaaqutinngoqqullugit uanga ilissilu akornatsinni; taava paasissavarsi uanga tassaasunga Naalagaq Guutersi”. Pissutissarlu taaneqartoq tassaavoq: “ulluni arfinilinni Naalakkap qilak nunalu pinngortikkamigit, ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarpoq suliaqarnani.” (2 Mos. 20, 10, 11; Ez 20, 20; 2 Mos. 31, 17).Ak 157.2

    “Sapaatip pinngortitsinermik eqqaassutissatut pingaarutaa tassaavoq Guutimut pallornissap pissutissavia uparuartuarmagu,” tassa pinngortitsisuummat, uagullu pinngortitaalluta. Guutisiornerup tunngavippiaa sapaatip ilagaa, sallusuissutip angisuup ajoqersuussutigisaanik killinnangaartumik imarisaqarami, atulersitat allat tamarmik imarinngisaannik. Guutisiornerup tunngavippiaa, ullut arfineq-aappaanni sulissutigineqartartoq piinnarani guutisiornermulli iluunngarmut tunngaviusoq, tassaavoq pinngortitsisup pinngortitaasalu assigiinngissutaat. Sallusuissut pingaartorsuaq tamanna pisoqalisinnaanngilaq puiunngisaannartariaqarlunilu.” (Andrews). Inuit sallusuissummik tamatuminnga eqqaasinneqartuaqqullugit Guutip sapaat Edenimi atulersippaa; Guutillu uatsinnik pinngortitsisuunera taassumunnga pallornissatsinnut pissutissaajuartillugu sapaat tamatumunnga nalunaaqutaajuassaaq tamatuminngalu eqqaassutissaajuassalluni. Sapaat tamani illernartitaasarsimagaluarpat inuit eqqarsaatitik asanninnertillu Guutimut sammitittarsimassagaluarpaat naalannartitamittut pallorfigisamittullu, taavalu guutipilussiortoqanngisaannarsimassagaluarpoq, Guutimik tunussisoqarani uppinngitsoqassanngikkaluarlunilu. Sapaatip illernartitaanera nalunaaqutaavoq ilumut Guutiusumut ilumoornermut “qilammik nunamillu immamillu ermullu puilasarfiinik” pinngortitsisumut. Tamatuma kingunerisaanik nalunaarut inatsisai maleruaqqullugit kajumissaarutaasoq pingaartumik inunnut kajumissaarutaassaaq sapaat pillugu inatsit maleruaqqullugu.Ak 157.3

    Inuit Guutip inatsisaanik maleruaasut akerlerisaattut inngilip pingajuata inuit allat uparuarpai tammarnartuilu annilaarnangaartut ima mianersoqqussutigalugit: “Nersummik taassumalu assinganik pallorfiginnittup kialuunniit qaamigut assammigulluunniit nalunaaqutsersimasup imissavaattaaq Guutip uumitsannerata viinnia, kimikillisaaserneqarnani ermutsimut Guutip kamannerata ermusaanut kuineqarsimasoq.” (Saqq. 14, 9. 10). Nalunaarut tamanna paasissagaanni assersuutit atorneqartut eqqortumik nassuiartariaqarput. Nersut, assinga ilisarnaqullu sunut assersuutigineqarpat?Ak 158.1

    Siulittuutit ataqatigiit assersuutit tamakkua eqqartorneqarfii aallarnerput saqqumersitat kapitaliisa 12-ianni kuukkooriaasarsuup Kristusimik (inunngornerani) aseruiniaraluartup taaneqarfiani. Kuukkooriaasarsuaq Saattanimik taaneqarpoq. (Saqq. 12, 9). Taassuma Herodes sunniivigaa Kristusi toquteqqullugu. Kisianni ajortup Kristusimut innuttaanullu akiuunnermini kristumioqaleqqaarneraniit ukiuni untritilinni siullerni pingaarnerusumik sakkugisaa tassa Ruumamiut naalaffiat Guutimik nalusuuffiusoq. Tassa kuukkooriaasarsuaq siullermik Saattanimut assersuutigineqarluni aappassaanik Ruumamiunut Guutimik nalusunuttaaq assersuutigineqarpoq.Ak 158.2

    Saqqummersitat kapitaliisa 13-ianni (versit 1.-10-annut) nersut alla “tiigeriusap assigisaa” oqaluttuarineqarpoq, “kuukkooriaasarsuullu pissaanini issiavissaarsuanilu taassumunnga tunniuppai”. Soorlu naaggaartut amerlanerit isumaqarsimasut tamanna assersuutaavoq paaveqassutsimut Ruumamiut naalagaaffitoqaata pissaanerisimasaanik naalagaassusianillu kingornussisumut.Ak 158.3

    “Piginnaanermillu tunineqarpoq qaammatit sisamanik qulillit marlullu sulisinnaaqqullugu.” Soorlu matuma siuliini taaneqareersoq ullut tamakku aallarnerput paavikkut naalagaalernerisigut ukiumi 538-mi Kristusip inunngornerata kingornagut naallutillu 1798-imi. Ukiumi kingullermik taaneqartumi paavi franskit sakkutuuinit tigusaavoq paaveqassuserlu toqussutissamik ikiligaallunilusooq, siulittuullu eqquutinneqarpoq: “Parnaarussivimmut pisitsisoqarpat, taanna parnaarussivimmut pisinneqassavoq.”Ak 158.4

    Piffissakkut tassuuna assersuummik allamik saqqummersoqarpoq. Tamanna pillugu pruffiiti oqarpoq: “Takuara nersut alla nunap iluanit qaqisoq. Savaaqqatut marlunnik nassoqarpoq uumasorujuttulli oqalulluni.” Nersutip taassuma isikkuata qanorlu saqqummernerata takutippaa inuiaqatigiit tassuuna assersuunneqartut assersuutigineqartunit siuliinit allaassuteqarmata. Naalagaaffissuit nunami naalagaasimasut Danielimut saqqummiunneqarput nersussuartut qaasuttutut “Unnuami takorluuillunga takuleriallarikka qilaap anoraasa sisamat imarsuaq mallertileraat … imaanit” qaqisutut. Inngilip Johannesi nassuiaappaa ima: “Ermit … takusatit tassaapput inuiaat inuppassuillu, inuiaqatigiit immikkullu oqaasillit.” (Saqq. 13, 11; Dan. 7, 2; Saqq. 17, 15). Tiguaaniarluni mumisitsiniarluniluunniit sorsunnernut naalagaaffiit silarluit anorersuillu akiuunnermut assersuutigineqarput. Qilaap anorersui sisamat imarsuarmut pitorartut assersuutigineqarput pissaaneqalerumallutik akiuuffigisimasaannut.Ak 158.5

    Nersulli marlunnik nassulik “nunamit qaqisoq” savaaqqatut ittoq. Inuiaqatigiit assersuutigisamik taamaattumik assersuutissaqartitaasut tunngavilerneqarumallutik naalagaaffinnik allanik uppititaqarnianngitsut nunap immikkoortuani nunasiarineqariinngitsumiittariaqarput eqqissinarnerusumillu ineriartortariaqarlutik. Taamaattumik Europami silarsuatoqqami naalagaaffitoqarpassuit inuttullutillu sorsuttut akornanni saqqummersinnaasimanngillat.Ak 158.6

    Inuiaqatigiit sorliit-uku 1798-ip missaani “silarsuup immikkoortuani nutaami” pissatsikkiartulerlutik silamiut malugiligaat? Assersuutip tamatuma suussusia qularutigineqarsinnaanngilaq. Pruffiitip assersuutigisaanut tamatumunnga inuiaqatigiit ataasiinnaviit naleqqupput. Tassuuna Amerikami naalagaaffeqatigiit nalunanngilluinnartumik pineqarput. Atuakkiortup nuimasup naalagaaffiit peqatigiit qaqinerat allaatigitillugu ima oqaatigai: “Naatsiiassatut nipaatsutut alliartorluta naalagaaffinngorpugut.” (Townsend).Ak 159.1

    Kisianni savaaraq nassoqaraluarluni uumasorujuttut oqaluppoq. “Nersutip siulliup pissaanera tamaat atorpaa taassuma takkuani, nersullu siulleq toqussutissaagaluartumik mamissimasumilli ikilik nunarsuarmut tassanilu najugaqartunut pallorfigitippaa.” (Saqq. 13, 11-14).Ak 159.2

    Assersuutigisap tamatuma savaaqqatut nassui uumasorujuttullu nipeqarnerata inuiaqatigiit taamatut assersuunneqartut oqalunnermikkut ileqqumikkullu malunnavissumik assigiinngissuteqarnissaat takutippaa. Inuiaqatigiit “oqaluttarput” inatsisarnermi eqqartuussisoqarnermilu pisortaasut suliaasigut. Suliamikkut tamakkunatigut kiffaanngissuseqanngitsumik eqqissinartumillu ileqqussat naalassuinerminnut tunngaviliussatik nigorterumaarpaat. “Uumasorujuttut oqalunnissaanik” aammalu “nersutip siulliup pissaanera tamaat atorpaa”, erseqqissumik siulittuutaavoq inuiaqatigiittut uumasorujummut assersuunneqartutut saqitsaatilerumaarnissaannik qinuginnikkumaarnissaannillu. Nersutillu marlunnik nassullip “nersullu siulleq … nunarsuarmut tassanilu najugaqartunut pallorfigitippaa,” oqaatigineqartup tamatuma takutippaa inuiaqatigiit taakkua naalagaassusertik atorumaarmassuk guutisiornermi ileqqussaq paaveqassutsimut unnersiutissaasoq pinngitsaaliinikkut atulersissallugu.Ak 159.3

    Inuiaqatigiinnik tunngaviliisut silatusaarlutik ilagiit innuttaasutut naalakkersuinissaat tamatumalu kingunerinngitsuugassarinngisaanik saqitsaannermik qinuginninnermillu pilersitsinissaat pitsaaliorniarpaat. Naalagaaffeqatigiit tunngaviusumik inatsisaata manna aalajangerpaa: “Inatsisartut inatsisiliunngisaannassapput upperisassamik atortitsiniutaasumik piumasamilluunniit upperisassarsiornissamik inerteqqutaasumik.” Aammalu: “Naalagaaffinni peqatigiinni naalakkersuinermi atorfilittut atorfinitsitaanissami upperisamut tunngasumik misiliineqanngisaannassaaq.” Upperisarsiornermi ileqqussaq sunaagaluartorluunniit naalagaaffiup atorfilittai ikiortigalugit maleruartinniagaasinnaanngilaq qularnaveeqqutit tamakku erseqqivissumik atorunnaarsinnagit.Ak 159.4

    Sunaanali “nersutip assinga?” Qanorlu pilersitaajumaarpa? Asseq pilersitaavoq nersummit marlunnik nassulimmit, nersutillu siulliup assigaa. Nersutillu assinganittaaq taaneqartarpoq. Taamaattumik assip qanoq issusia qanorlu pilersitaanera paasiumallugu nersutip nammineq, imaappoq paaveqassutsip, pissusii misissortariaqarpavut.Ak 159.5

    Ilagiit siulliit iivangkiiliup peqqusersuissusia nigorlugu Guutimillu nalusut ileqquinik atuilernikkut aseruukkamik Guutip anersaava pissaaneralu annaavaat. Inuillu tarnimikkut nalunngissusiat naalakkersorsinnaajumallugu silamiut pisortaat ikiortissarsiaraat. Tamatumali paaveqassuseq kinguneraa, ilagiit naalagaaffimmut naalakkersuisut namminneq siunertarisatik naammassiniarlugit, pingaartumillu “ajoqersuinerlunneq” pillarumallugu. Naalagaaffeqatigiit nersut assigilissagunikku ilagiinni pisortaasut naalagaaffimmi pisortaasut naalatsigilertariaqalissavaat naalagaaffimmi pisortaasut oqartussaassusiat siunertarisaminnut atortorilerlugu.Ak 159.6

    Itsaq ilagiit kristumiut pissaanillit silamiut ikiortissarsiarimmatigik pissutaavoq tassa tunussineq. Paulusi allappoq “Nalliuteqqaartussaavormi tunussineq saqqummersinneqassallunilu inatsisaatsuunerup inuttaa, tammarnerup ernera.” (2 Th. 2, 3). Taamatuttaaq ilagiinni tunussinerup nersutip assinga aqqutissarsiuukkumaarpaa.Ak 160.1

    Biibilip ajoqersuuppaatigut Naalakkap tikiunnissaa sioqqullugu ukiuni untritilinni siullernisut upperisassarsiornermi tunussineqarumaarneranik. “Ilisimassavalli ullussani kingullerni nalliukkumaarmata ullut atugarliungaarfissat. Taamanikkussamimi inuit tassaalerumaarput namminissarsiortut, aningaaserituut, usorsitsaartut, anneruniartut, asissuingaartut, angajoqqaaminnut naalanngitsut, qujasuitsut, mitalliisut, asanniuitsut, saammartitassaanngitsut, mamarliisut, naammatsiuitsut, qiningasut, ajunngitsunut akeraasut, killuussisut, puffajasut, makitaniartut, inuulluarniutit Guutimit pingaarnerutillugit. Taakkua Guutimik mianerinninneq ileqqorisuusaaginnarpaat pissaanerali asiginnarlugu. Taamaattut nigorsimaniakkit!” Saattani sunniiumaarpoq “piumaarporlu pissaanersuaqarluni salluliuutaasunik nalunaaqutiliaqarluni tupinnartuliaqarlunilu,” aammalu “sallusuissummut asanninneq annassutissarigaluartik ilassinngimmassuk,” peqquneqarumaartut “sallu upperilersillugu.” (2 Tim. 3, 1-5; 2 Th. 2, 9-11). Guutiissuseq taamaattoq nalliukkuni ukiuni untritilinni siullernisut kinguneqarumaarpoq.Ak 160.2

    Naalagaaffinni peqatigiinni ilagiissoqatigiit upperisassat ataasiakkaat isumaqatigiissutigisatik maleruartinniarlugit atulersitatillu atatikkumallugit naalagaaffiup pisortai ikiortissarsiarippatigik, taava Amerikap naaggaartuuffiup katuullit ruumalerisut naalagaaniassusiat assilisimassavaat, tamatumalu kingunerisaanik allatut upperisallit naalagaaffimmit pillagaasarnissaat pinngitsuugassaajunnaarumaarpoq.Ak 160.3

    Nersutillu marlunnik nassullip “Tamaasalu, angisuut mikisullu, pisuut piitsullu, inussiaataanngitsut inussiaatillu, talerpiisigut qaavisigulluunniit nalunaaqutserneqartippai kikkunnulluunniit nalunaaqummik taassuminnga nersutip aqqanik aqqataluunniit kisitsisaanik nalunaaqutserneqarsimanngitsunut pisineq tuniniaanerluunniit ajornarsisillugu.” (Saqq. 13, 16. 17). Inngilit pingajuata mianersoqqussutaa imaappoq: “Nersummik taassumalu assinganik pallorfiginnittup kialuunniit qaamigut assammigulluunniit nalunaaqutsersimasup imissavaattaaq Guutip uumitsannerata viinnia, kimikillisaaserneqarnani ermutsimut Guutip kamannerata ermusaanut kuineqarsimasoq.” Nersut tassuuna eqqartorneqartoq nersutillu marlunnik nassullip inunnit pallorfigitinniagaa, tassa nersut siulleq saqqummersitat kapitaliisa 13-ianni taaneqartoq, tiigeriusaq, imaappoq paaveqassuseq. “Nersutip assinga” tassa tunussisimasumik naaggaartuussuseq inerikkumaartoq naaggaartut peqatigiikkuutaat ajoqersuutigisatik pinngitsaaliinikkut maleruartinniarlugit naalagaaffiup pisortai saaffigisalerpatigik. “Nersutip ilisarnaqutaata” suussusia matuma kinguliisigut takujumaarparput.Ak 160.4

    Nersut assingalu pallorfigeqqunagu mianersoqqussutip kingornagut siulittuut nangippoq: Aajuku “Guutip inatsisaanik Jiisusimullu uppernermik atatitsisut.” Guutip inatsisaanik maleruagaqartut taamatut nersummut pallortut akerlerisaattut eqqartorneqarmata Guutimut pallortut nersummullu pallortut avissaarutaat tassaassavoq ilaasa Guutip inatsisaanut naalannerat arlaasalu nersutip inatsisaanut naalannerat.Ak 160.5

    Inatsisit Guutimit tunniunneqarnerisigutAk 161.1

    Aallaqqaasiut: “Uanga tassa Naalagaq Guutit ilinnik Egyptenimit inussiaataaffimmit anisitsisoq.”Ak 161.2

    1. “Allanik guuteqassanngilatit uangaanngitsunik.”Ak 161.3

    2. “Ilinnut guutilialiuutissanngilatit suulluunniit qilammi pavani nunamiluunniit maani imersuarmiluunniit nunap ataani ittut assinginik. Tamakku pallorfigissanngilatit guutisiorfiginagillu, uanga Naalagaq Guutit Guutiugama ilungersortoq siuaasat ajortuliaat pillugit uumissortima qitornaannik, ernutaannik ernutaqqiutaannillu pillaasoq, uannilli asannittut peqqussutinnillu malinnittut ajunngitsuliorfigiumaarpakka kinguaariissoqatigiinni ataatsimik tuusintilinni.”Ak 161.4

    3. “Naalakkap Guutivit aqqa salluninni atussanngilat, Naalakkammi pillaatisinngitsoortissanngimmagu sallunermini aterminik atuisoq.”Ak 161.5

    4. “Eqqaamaniaruk sabbati illernartissagakku. Ulluni arfinilinni suliassatit suliarisassavatit, ullulli arfineq-aappaat tassaassaaq sabbati Naalakkap Guutivit pia. Tassa sumilluunniit suliaqassanngilatit, illilluunniit nammineq ernerilluunniit paniilluunniit, inussiaatilluunniit angut inussiaatilluunniit arnaq, nersutaatilluunniit illoqarfinniluunniit takornartaq naami. Tassa ullut arfinillit ingerlaneranni Naalakkap qilak nunalu imarlu taakkunaniittullu tamaasa pinngortimmagit ullulli arfineq-aappaanni qasuersaarluni. Tamanna pillugu Naalakkap ulloq sabbati pilluaqquaa illernartillugulu.”Ak 161.6

    5. “Ataatallu anaanallu ataqqikkit inuummersoqqullutit nunami Naalakkap Guutivit ilinnut tunniukkumasaani.”Ak 161.7

    6. “Inuassanngilatit.”Ak 161.8

    7. “Allasiussanngilatit.”Ak 161.9

    8. “Tillissanngilatit.”Ak 161.10

    9. “Tullit sallullutit nalunaajaatigissanngilat.”Ak 161.11

    10. “Tullivit illua pileritsaatissanngilat. Pileritsaatissanngilatit tullivit nulia inussiaataaluunniit angut inussiaataaluunniit arnaq ussiutaaluunniit siutituujutaaluunniit suugaluartulluunniimmi tullivit pigisai.” 2 Mos. 20, 2-17.Ak 161.12

    Inatsisit ilagiinnit ruumalerisunit allanngortitatAk 161.13

    1. “Uanga tassa Naalagaq. Allanik Guuteqassanngilatit; assiliussanngilatit pallorfigiumallugu.”Ak 161.14

    2. “Naalakkap Guutivit aqqa atornerlussanngilat.”Ak 161.15

    3. “Sapaatip illernartitaanissaa eqqaamaniaruk.”Ak 161.16

    4. “Ataatallu anaanallu ataqqikkit, inuummersoqqullutit ingerlalluaqqullutillu.”Ak 161.17

    5. “Inuassanngilatit.”Ak 161.18

    6. “Arnaaneqassanngilatit.”Ak 161.19

    7. “Tillissanngilatit.”Ak 161.20

    8. “Tullit nalunaajaassutigissanngilat sallullutit,”Ak 161.21

    9. “Tullivit nulia pileritsaatigissanngilat.”Ak 161.22

    10. “Tullivit pigisai suusulluunniit pileritsaatigissanngilatit.”Ak 161.23

    “Katolsk Katekismus” (katuullit katekismusiat), Averbode 1927.Ak 161.24

    Nersutip taamalu aamma assingata immikkut ilisarnaqutaa tassa Guutip inatsisaanik unioqqutitsineq. Nassuaraq pillugu Danieli oqarpoq: “Noqqaassutigiumaarpaa nalliussiviit illernartut inatsisillu allanngortinnissaat.” (Dan. 7, 25). Paulusip pissaaneq tamanna “ajortip inuatut” Guutimit anneruniartutut isigaa. Siulittuutit taakku imminnut naleqqupput. Paavikkut Guutip inatsisaanik allanngortitsinikkut aatsaat Guutimit anneruniarsinnaapput, kikkullu inatsimmik taamatut allanngortitamik maleruaasut tamarmik pisortaasoq allanngortitsisimasoq naalagarsiorfigaat. Taamatut paavikkut inatsisaanut naalagarsiorneq Guutimut pinnani paavimut naalagarsiornerussaaq.Ak 162.1

    Ilagiit paavikkut Guutip inatsisaa allanngortinniarsimavaat. Inatsisit aappaat assinut pallornissamik inerteqqutaasoq ilanngunneqanngilaq, inatsisillu sisamaat allanngortitaavoq ullut siulliat illernartitassatut ullut arfineq-aappaannut taarsiullugu. Katuullilli inatsisit aappaata ilanngunneqannginneranut pissutaanerarpaat tamanna pisariaqanngimmat, inatsisit siullianni ilaammat, inatsillugooq saqqummiussimavaat Guutip piumasaa eqqorluinnarlugu paasineqartussatut. Tamannaasinnaanngilaq allanngortitsineq siulittuutigineqartoq, pruffiitimi oqarpoq pissaanerup pineqartup “ullut inatsisillu allanngortikkumallugit isumaliutigissagai.” Inatsisit sisamaata siulittuut eqquutilluinnarpaa. Allanngortitsinerup tamatuma tunngavissatuarisinnaasaa tassa ilagiit oqartussaassusiat. Tassuuna paavikkut erseqqissumik Guutimit anneruniarput.Ak 162.2

    Guutimut pallortut inatsisit sisamaannut naalannertik pingaartumik ilisarnaqutigigaat — inatsisip tamatuma Guutip pinngortitsisuunera taamaattumillu inunnit naalannartitaasariaqarnera imarimmagu — nersummut pallortut ilisarnaqutiginerussavaat pinngortitsisup ilisarnaqutissatut nalunaaqutaanik aserorteriniarneq ilagiinnillu ruumalerisunik akitsisitsiniarneq. Paavikkut anneruniarnerat siulleq tassaavoq ullut siulliat “Naalakkap ulluatut” illernarteqqugamikku naalagaaffiullu pisortaasigut tamanna pinngitsaaliissutigalugu. Biibililli ullut siulliat pinnagu ullut arfineq-aappaat Naalakkap ulluatut oqaatigaa. Kristusi oqarpoq: “Taamaattumik Inuup Ernera sabbatimuttaaq naalagaavoq.” Pruffiitikkullu Esajasikkut Naalakkap sapaat ima oqaatigaa: “ullunni illernartumi.” (Mark. 2, 28; Es. 58, 13).Ak 162.3

    Sapaatip Kristusimit allanngortitaanera nammineq oqaasiagut akerlilerneqarpoq. Qaqqami oqaluussinermini oqarpoq: “Isumaqaqinasi inatsisit pruffiitilluunniit atorunnaarsikkiartorlugit tikiuttunga. Tikiutinngilanga atorunnaarsitsiartorlunga, naammassisitsiartorlungali. Ilumut oqarfigaassi: Qilak nunalu nungutsinnagit allanneq minnerpaaq titarninnguarluunniit ataaseq inatsisinit peerneqassanngilaq, pisussat tamarmik pereersinnagit. Taamaattumik inassutit ilaannik minnerpaartaannilluunniit ataatsimik atorunnaarsitsisoq taamaalioqqusillunilu inunnik ajoqersuisoq Qilaap Naalagaaffiani minnertamik taaneqassaaq. Maleruaasorli taamaalioqqusillunilu ajoqersuisoq, taanna Qilaap Naalagaaffiani angisuujusumik taaneqassaaq.” (Matt. 5, 17-19).Ak 162.4

    Sapaatip allanngortitaanerata allakkani iluartuni tunngavissaqannginnera naaggaartunit qassiinit miserratigineqanngilaq. Tamanna erseqqissumik oqaatigineqarpoq Amerikami Biibilimit atuagassiiniaqatigiinnit sapaammilu meeqqanik ajoqersuiniaqatigiinnit. Atuagassiat tamakkua ilaata “testamentitaap ullut siulliata illernartitaanissaanik” peqqussutitaqanngivinnera miserratiginngilaa.Ak 163.1

    Allalu ima allappoq: “Kristusip toqunera tikillugu ulloq allanngortitsivigineqanngilaq.” Aammalu “oqaluttuarineqarneranillu (apustilit) ullut arfineq-aappaata sapaatitut illernartitassatut ullut siulliannik taarserneqarnissaanik peqqussutaannik takussaasoqanngilaq.”Ak 163.2

    Katuullit miserratiginngilaat sapaat allanngortitaasimammat ilagiissoqatiminnit, oqartarpullu naaggaartut ullut siullianni sapaatisiortarnikkut ilagiissoqatigiinnut taakkununnga naalagarsiornerarlugit.Ak 163.3

    Ilagiit ruumalerisut oqartussaassusiannut nalunaaqutitut imaluunniit uppernarsaatitut atuakkiortut katuullit “ullut siulliata ullut arfineq-aappaannut taarsiullugu atulersitaanera naaggaartunit iluarineqartoq” taasarpaat ... “Tassami ullut siullianni sapaatisiornikkut ilagiit ullunik nalliuttunik atulersitsisinnaatitaanerat” akueraat. Taavami sapaatip allanngortitaanera suua ilagiit ruumalerisut naalagaassusiannut nalunaaqutaanngikkuni — “nersutip nalunaaqutaanik” taasariaqanngikkuni?Ak 163.4

    Ilagiit ruumalerisut naalagaajumassusertik taamaatissimanngilaat, silamiullu ilagiissoqatigiillu naaggaartuusut sapaat taakkua pilersitaat iluarigunikku Biibilillu sapaataa atorunnaarsillugu, taava taakkua piumasarisaata pisariaqassusia miserratiginngilaat. Ileqquusut ilagiinnilu pisortaasut allanngortitsisimanermut naalanniagassatut takoqqusinnaavaat; kisianni taamaaliornikkorpiaq najoqqutassaq ilagiinnut ruumalerisunut avissaarutertik qaangiinnarpaat, tassa Biibilip Biibilillu kisimi naaggaartuni upperisassaanera.Ak 163.5

    Ullut siulliata ilagiissoqatigiit naaggaartut tungaannit illernartitaaqqusaanera tassaavoq paaveqassutsip — nersutip — pallorfigitinneqarnera. Sapaammik inatsisip piumasai ilisimallugit sapaatiusami sapaatisiortarumasut sapaativimmi pinnatik, taakkua pisortaasut kisimiillutik tamatuminnga inatsisuusut naalagarsiorfigaat. Kisianni inuit upperisassamut tunngasumik ileqqussaqartitaanerisigut tamatumalu naalagaaffiup pisortaasa ikiortigineqarnerisigut naalagarsiortitsinikkut ilagiissoqatigiit namminneq nersut assilissavaat. Taamaattumik ullup siulliup naalagaaffeqatigiinni pinngitsaaliinikkut illernartitaanera tassaassagaluarpoq pinngitsaaliinikkut nersummut assinganullu naalagarsiortitsineq.Ak 163.6

    Ukiunili siulliunerusuni kristumiut ullut siulliat sapaatisiorfigisarsimavaat tassaasoralugu Biibilip sapaataa, sulilu ilagiissoqatigiinni tamani, katuullini ruumalerisunissaaq, kristumioqarpoq isumaqartunik ullut siulliat tassaasoq Guutip qasuersaarfissatut aalajangiussaa. Taakkua ilumoortumik siunertaqarnerat namminerminullu ilumoorniarnerat Naalakkap akueraa. Kisianni ullup siulliup illernartitaanissaa inatsisikkut aalajangerneqarpat silamiullu sapaativiusumi sapaatisiortariaqarnermik nalunaarfigineqarpata, taava kialuunniit Guutip inatsisaanik unioqqutitsisup ilagiit ruumalerisut peqqussutigisaat maleruarumallugu taamaaliornermigut paavi Guutimit annerutissavaa. Ilagiit ruumalerisut pisortaasorlu ilagiit ruumalerisut ileqqoreqqusaanik naalatsitsiniartoq naalagarsiorfigissavai. Nersut assingalu pallorfigissavai. Inuit ileqqoreqqusaq Guutip naalagaassutsiminut nalunaaqutaasutut oqaatigisaa atorunnaarsillugu ileqqoreqqusaq ilagiit ruumalerisut naalagaassutsiminnut nalunaaqutassatut qinigaat taarsiullugu atulerunikku, taava taamaaliornermikkut ruumalerisut pissaanerannut naalannerup nalunaaqutaa, tassa “nersutip nalunaaqutaa” pigiliutissavaat. Tamannalu inunnut erseqqissumik nassuiaatigineqareerpat, Guutilluunniit inuilluunniit ileqqoreqqusaat qinigassarilerpatigik, taava aatsaat unioqqutitsiuaannartut “nersutip nalunaaqutaanik” nalunaaqutserneqarumaarput.Ak 163.7

    Inngilit pingajuata nalunaarutaa (Saqq. 14, 9-11) inunnut sioorasaarutaasut sukkulluunniit tusagassiarineqarsimasut annilaarnarnersaannik imaqarpoq. Ajortuliaq annilaarnangaartuusimassaaq Guutip kamanneranik saammaannermik akuitsumik pilersitsisussaq. Inuit eqqarsaatigisassamik taama pingaartigisumik isertuunneqassanngillat. Ajortuliornissamut mianersoqqussut silamiunut nalunaajaatigineqassaaq Guutip pillaassutissamik eqqartuussinissaa sioqqullugu, tamarmik pissutaasut paasisinnaassammatigik aniguinissamullu piffissaqassammata. Siulittuutip oqaatigaa inngilip siulliup nalunaarutini oqaluutigissagaa makkununnga: “inuiaat inuppassuillu, inuiaqatigiit immikkullu oqaasillit.” Inngilit pingajuata mianersoqqussutaa nalunaarutip pingasunik immikkoortortaqartup tamatuma ilagisaa annikinnerunngitsumik nalunaarutigineqartussaavoq. Siulittuutaasoq naapertorlugu inngilimit qilaap missaagut timmisumit nipituumik oqaluutigineqassaaq, tamannalu silamiut arajutsisassarissanngilaat.Ak 164.1

    Assortuussutigisaq pissutigalugu kristumiut tamarsuarmik marluinngorlugit avissaarumaarput: Guutip inatsisaanik maleruaasut Jiisusimullu upperlutik, aammalu nersummut pallortut. Naak ilagiit naalagaaffillu iligiillutik tamaasa pinngitsaaliniaraluarpatigik “angisuut mikisullu, pisuut piitsullu, inussiaataanngitsut inussiaatillu” “nersutip nalunaaqutaanik” ilisarnaqutserniarlugit, taamaattorli Guutip innuttai ilisarnaqutsigaajumanavianngillat. Patmosimi pruffiitip takuai “nersummut taassumalu assinganut aqqatalu kisitsisaanut ajugaasimasut immap igalaaminiinnaap killingani qeqartut kukkilattarissanik Guutip piinik tigumiaqarlutik,” erinniugarlu Mosesip pia erinniugarlu savaaqqap pia atorpaat. (Saqq. 13, 16; 15, 2. 3).Ak 164.2

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents