Viimaks antakse välja dekreet nende vastu, kes neljanda käsu hingamispäeva peavad. Kuulutatakse, et nad väärivad kõige karmimat karistust, ning antakse igaühele luba neid teatud aja möödumisel tappa. Rooma võim Vanas maailmas ning taganenud protestantism Uues maailmas ilmutavad ühesugust suhtumist kõigisse, kes Jumala käske austavad. Jumala rahvas paisatakse siis sellisesse viletsuseja ahastuseaega, mida on prohveti poolt kirjeldatud „Jaakobi ahastuse ajana”. - GC 615, 616 (1911) VPS 199.5
Inimlikule pilgule näib, et Jumala rahvas peab varsti pitseerima oma tunnistust verega nagu tegid seda märtrid enne neid. Nad ise hakkavad kartma, et Issand nad nende vaenlaste saagiks on jätnud. See on kohutava meeleheite aeg. Päev päeva järel hüüavad nad Jumala poole päästmise pärast. [...] Jaakobi sarnaselt võitlevad nad Jumalaga. Nende ilme väljendab ülimalt pingelist seesmist heitlust. Palged on kahvatunud. Ja ometi ei loobu nad tõsistest palvetest. - GC 630 (1911) VPS 200.1
Jaakobi läbielu sellel võitluseööl ning tema meeleheide sümboliseerivad katsumust, mille Jumala rahvas vahetult enne Kristuse teist tulemist peab läbi tegema. Vaadates pühas nägemuses tulevikku, sellesse aega, ütles prohvet Jeremija: „Me oleme kuulnud hirmukisa: on kartus, aga mitte rahu! ... Mispärast on kõik näod muutunud kahvatuks? Häda! Sest see päev on suur, sellesarnast ei ole! See on Jaakobile ahastuse aeg, aga ta päästetakse sellest!” (Jeremija 30:5-7) - PP 201 (1890) VPS 200.2