Kui hästi peidetud

Öeldakse, et evangeeliumi aarded on peidetud. Need, kes on enda arvates targad, kes on tühise filosoofia õpetusi täis, ei taju lunastusplaani ilu, väge ega salapära. Paljudel on silmad, aga nad ei näe; neil on kõrvad, kuid nad ei kuule; neil on mõistus, ent nad ei märka peidetud varandust.Kt 19.8

Inimene võib mööda minna kohast, kuhu varandus on peidetud. Ta võib äärmises hädas istuda puutüve najale puhkama, teadmata, et rikkused on peidetud 105 puu juurte alla. Just nii oli juutidega. Tõde oli kuldse aardena heebrea rahvale usaldatud. Juudi riigi, mis kandis taevast tunnusmärki, oli rajanud Kristus ise. Eeskujudes ja sümbolites olid varjul lunastuse suured tõed. Ja ometi ei tundnud juudid, kui Kristus tuli, ära Teda, kellele kõik sümbolid osutasid. Nende käes oli Jumala Sõna, kuid põlvkonnalt põlvkonnale edasi antud traditsioonid ja Pühakirja inimlik tõlgendus peitis nende eest tõe, mis on Jeesuses. Pühade kirjutiste vaimulik tähendus oli kadunud. Kõigi teadmiste varakamber oli nende jaoks avatud, aga nad ei teadnud seda.Kt 19.9

Jumal ei peida oma tõde inimeste eest. Nad varjavad seda ise oma tegevusega. Kristus andis juudi rahvale rohkesti tõendeid, et Ta on Messias, kuid Tema õpetused kutsusid üles elus otsustavaid muutusi tegema. Nad nägid, et kui nad võtavad Kristuse vastu, peavad nad loobuma oma kalliks peetud reeglitest ja traditsioonidest, isekatest jumalakartmatutest kommetest. Muutumatu, igavese tõe vastuvõtmine nõudis ohvrit. Seepärast ei tunnistanud nad ka kõige selgemat tõendit, mida Jumal sai Kristusesse uskumiseks anda. Nad väitsid, et usuvad Vana Testamendi kirju, kuid keeldusid vastu võtmast tunnistust, mida Kristuse elu ja iseloom sisaldas. Nad kartsid veenduda, et nad ei peaks pöörduma ega oleks sunnitud loobuma oma kivinenud arvamustest. Evangeeliumi varandus, Tee, Tõde ja Elu oli nende keskel, kuid nad põlgasid ära suurima anni, mida taevas sai anda.Kt 19.10

“Siiski uskus ka palju ülemaid temasse,” võime lugeda, “kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, 106 et neid ei heidetaks kogudusest välja.” (Jh 12:42) Nad olid veendunud; nad uskusid, et Jeesus on Jumala Poeg, kuid Tema tunnistamine ei olnud kooskõlas nende auahnete soovidega. Neil ei olnud usku, mis oleks neile kindlustanud taevase varanduse. Nad otsisid ilmalikku varandust.Kt 20.1

Tänapäeval püüdlevad inimesed innukalt maise varanduse poole. Nende pea on täidetud isekate ja auahnete mõtetega. Ilmaliku rikkuse, au või võimu saamise nimel asetavad nad inimeste reeglid, traditsioonid ja nõuded Jumala nõudmistest kõrgemale. Tema Sõna aarded on nende eest varjatud.Kt 20.2

“Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt.” (1Kr 2:14)Kt 20.3

“Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad, neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju.” (2Kr 4:3, 4)Kt 20.4