Ohakate sekka

“Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.”Kt 7.12

Evangeeliumi seeme kukub sageli ohakate ja muu umbrohu sekka ning kui inimsüdames ei toimu kõlbelist muutust, kui endise patuelu harjumusi ja kombeid ei jäeta maha, kui saatanlikke omadusi ei aeta hingest välja, siis need lämmatavad nisu. Ohakatest saab kultuur, mis sööb nisu välja.Kt 7.13

Arm saab õilmitseda ainult südames, mis on pidevalt tõe kallihinnaliste seemnete jaoks avatud. Patuohakad kasvavad igasugusel pinnasel, neid pole vaja harida, kuid armu tuleb hoolikalt harida. Kibuvitsad ja ohakad on alati valmis võrsuma ning puhastustööd tuleb teha järjepidevalt. Kui südant ei hoita Jumala kontrolli all, kui Püha Vaim ei puhasta ega õilista iseloomu lakkamatult, siis ilmnevad elus vanad harjumused. Inimesed võivad väita, et nad usuvad evangeeliumi, ent kui evangeelium ei ole neid patust puhastanud, 51 siis on nende usutunnistus kasutu. Kui nad ei saavuta võitu patu üle, siis võidab patt neid. Ohakad, mis on maha lõigatud, kuid mitte välja juuritud, kasvavad kiiresti, kuni hing on nendega täidetud.Kt 7.14

Kristus kirjeldab asju, mis on hingele ohtlikud. Markuse sõnul mainib Ta selle maailma muresid, rikkuse petlikkust ja muid himusid. Luukas nimetab muretsemist, rikkust ja elulõbusid. Need lämmatavad Sõna, kasvava vaimuliku seemne. Hing ei saa enam Kristuselt toidust ja vaimulikkus kaob südamest.Kt 8.1

“Selle maailma mured.” (KJV) Ükski ühiskonnaklass ei ole vaba kiusatusest muretseda ilmalike asjade pärast. Vaesed on kimpus ja koormatud raske töö, ilmaoleku ja hirmuga puuduse ees. Rikkad kardavad kaotust ning neil on hulganisti muresid. Paljud Kristuse järelkäijad unustavad Tema õppetunni, mida Ta püüdis neile õpetada lilledega väljal. Nad ei usalda Tema pidevat hoolitsust. Kristus ei saa nende koormat kanda, sest nad ei anna seda Talle. Seepärast lahutavad neid Temast elu mured, mis peaksid neid hoopis Päästjalt abi ja lohutust otsima panema.Kt 8.2

Paljud, kes võiksid olla Jumala teenimises viljakad, on otsustanud saavutada jõukuse. Äriettevõtted neelavad kogu nende energia ning nad tunnevad, et peavad vaimulikud asjad unarusse jätma. Nii eraldavad nad end Jumalast. Pühakiri manitseb meid olema “tüdimatu innuga”. (Rm 12:11) Me peame vaeva nägema, et võiksime anda neile, kes on puuduses. Kristlased peavad tegema tööd ja teenima raha ning nad võivad seda teha patustamata. Aga paljud sukelduvad rahateenimisse nii, et neil pole enam aega palveks ega Piibli uurimiseks, Jumala otsimiseks ega teenimiseks. Vahetevahel igatseb hing pühaduse ja taeva järele, kuid 52 inimesel pole aega astuda maailma kärast kõrvale, et kuulata Jumala Vaimu majesteetlikku ja autoriteetset häält. Igavikulised asjad on muutunud teisejärguliseks, ilmalikud tõstetud esikohale. Sõna seemnel on võimatu vilja kanda, sest hinge elu on pühendatud ilmalikkuse ohakate kasvatamisele.Kt 8.3

Ka teistsuguse eesmärgiga töötades on võimalik langeda eksitusse. Paljud tegutsevad teiste heaks, neil on liiga palju pakilisi kohustusi ja nad lasevad tööl pühendumise kõrvale suruda. Ühendus Jumalaga palve ja Tema Sõna uurimise kaudu jäetakse unarusse. Nad unustavad, et Kristus ütles: “Minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 15:5) Nad elavad Kristusest lahus, nende elu ei ole Tema armust küllastunud, seepärast ilmnevad isekad iseloomujooned. Üleolekusoov ja alistamata südame ebameeldivad jooned nurjavad nende teenistustöö. See on üks peamisi kristlaste töö ebaõnnestumise põhjusi. Sellepärast ongi tulemused tihtipeale nii kasinad.Kt 8.4

“Rikkuse petlik ahvatlus.” Rikkuse armastusel on sõltuvust tekitav, petlik võim. Liigagi sageli unustavad need, kel on ilmalikku vara, et Jumal on see, kes annab neile jõu rikkust hankida: “Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse.” (5Ms 8:17) Selle asemel, et äratada tänutunnet Jumala vastu, paneb jõukus neid iseennast ülistama. Nad ei taju enam sõltuvust Jumalast ega kohustusi kaasinimeste ees. Selmet pidada rikkust talendiks, mida kasutada Jumala auks ja inimeste abistamiseks, peavad nad seda enda teenimise vahendiks. Seepärast kujundab rikkus inimeses jumalike omaduste asemel saatanlikke. Ohakad lämmatavad Sõna seemne.Kt 8.5

53 “Ja elulõbud.” Lõbustuste oht on, et neid taotletakse pelgalt enese meeleheaks. Peetrus nimetab kõiki eneserahuldamisharjumusi, mis nõrgestavad füüsilist jõudu, tumestavad mõistust või tuimastavad vaimulikku tajumisvõimet “lihalikeks himudeks, mis sõdivad hinge vastu”. (1Pe 2:11)Kt 8.6

“Ja mitmesugused muud himud.” Need ei pruugi olla iseenesest patt, vaid miski, mis on asetatud Jumala riigist olulisemale kohale. Kõik, mis köidab Jumala asemel mõistust ja haarab endale kiindumuse, mis peaks kuuluma Kristusele, on hinge vaenlane.Kt 8.7

Kui mõistus on noor ja tugev ning võimeline kiiresti arenema, siis on suur kiusatus olla auahne ja teenida iseennast. Kui ilmalikud plaanid on edukad, siis on kalduvus jätkata teel, mis summutab südametunnistuse ega lase õigesti hinnata seda, mis kasvatab iseloomu tõelist headust. Kui asjaolud soodustavad niisugust arengut, siis on näha kasvamist selles suunas, mis on Jumala Sõnas keelatud.Kt 8.8

Selles laste elu kujundavas perioodis on vanemate vastutus väga suur. Nad peaksid püüdma ümbritseda noori sobivate mõjudega, mis annavad neile õige arusaamise elust ja tõelisest edust. Ent kui paljud vanemad on selle asemel võtnud enda eesmärgiks kindlustada lastele maine jõukus. Laste suhtlusringkond valitakse seda eesmärki silmas pidades. Paljud vanemad muudavad oma kodu väga linlikuks ja tutvustavad lastele moodsat ühiskonda. Nad ümbritsevad lapsi mõjudega, mis soodustavad ilmalikkust ja uhkust. Sellises õhustikus jäävad mõistus ja hing kängu. Elu suured ja õilsad eesmärgid kaotatakse silmist. Jumala lapseks, igaviku pärijaks olemise eesõigus vahetatakse ilmaliku kasu vastu.Kt 8.9

54 Paljud vanemad püüavad lastele õnne pakkuda nende lõbuarmastust rahuldades. Nad lubavad neil tegeleda spordiga, käia meelelahutuslikel pidudel ja annavad neile heldekäeliselt raha uhkeldamiseks ja oma isekate soovide rahuldamiseks. Mida enam lõbujanule järele antakse, seda tugevamaks see muutub. Nende noorte huvi köidab aina enam meelelahutus, kuni nad peavad seda elu mõtteks. Nad kujundavad välja jõudeoleku ja enesehellitamise harjumused, mis muudavad peaaegu võimatuks saada kunagi vankumatuks kristlaseks.Kt 8.10

Isegi koguduses, mis peaks olema tõe tugisammas ja alus, leidub iseka lõbuarmastuse soodustamist. Kui on vaja religioossete eesmärkide jaoks raha koguda, siis milliseid vahendeid paljud kogudused kasutavad? Heategevusmüüke, õhtusööke, uhkeid väljamüüke, isegi loteriisid ja muud sarnast. Sageli rüvetatakse Jumala teenimiseks eraldatud paika söömise ja joomise, ostmise, müümise ja lõbutsemisega. Noorte meeltes kahandatakse austust Jumala koja ja aukartust Tema teenimise vastu. Soodustatakse isekust, himusid ja uhkeldamist ning need muutuvad tugevamaks, kui neid hellitatakse.Kt 8.11

Naudingute ja meelelahutuse otsingud koonduvad linnadesse. Paljud vanemad, kes valivad oma lastele koduks linna, arvates, et see toob neile kasu, pettuvad tõsiselt ja kahetsevad oma kohutavat viga liiga hilja. Tänapäeva linnad muutuvad kiiresti Soodoma ja Gomorra sarnaseks. Rohked vabad päevad soodustavad jõudeolekut. Meelierutavad spordi- ja teatrisündmused, hobuste võiduajamised, hasartmängud, alkoholi tarbimine ja pidutsemine stimuleerivad kirge intensiivse tegevuse järele. Populaarsuse hoovus kannab noored endaga kaasa. Need, kes õpivad armastama meelelahutust kui sellist, 55 avavad ukse kiusatuste tulvale. Nad alistuvad seltskondlikele lõbustustele ja mõttetule kergemeelsusele ning lõbuarmastajatega suhtlemisel on mõistusele joovastav mõju. Neid suunatakse ühe lõbutsemise vormi juurest teise juurde, kuni nad kaotavad nii soovi kui ka võime kasulikult elada. Nende religioossed püüdlused on jahtunud, vaimulik elu pimenenud. Hinge õilsad omadused, kõik, mis seob inimest vaimuliku maailmaga, on rikutud.Kt 8.12

Mõned võivad tõepoolest mõista oma meeletust ja kahetseda. Jumal võib neile andestada. Kuid nad on haavanud oma hinge ning seadnud end hädaohtu terveks eluks. Meel, mis pidi olema alati ergas ja tundlik, et eristada õiget valest, on suurel määral nüristunud. Sellistel inimestel on raske tunda ära Püha Vaimu suunavat häält ning märgata Saatana sepitsusi. Liigagi sageli satuvad nad ohtlikul ajal kiusatusse ja triivivad Jumalast eemale. Lõbu armastava elu lõpp on häving nii selles kui ka tulevases maailmas.Kt 9.1

Saatan kasutab inimhingega mängides muresid, rikkust ja lõbusid. Hoiatus on antud: “Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. Sest kõik, mis on maailmas — lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus —, ei ole Isast, vaid maailmast.” (1Jh 2:15, 16) Tema, kes loeb inimsüdameid nagu avatud raamatut, ütleb: “Hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega.” (Lk 21:34) Apostel Paulus kirjutab Pühast Vaimust inspireeritult: “Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis 56 vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.” (1Tm 6:9, 10)Kt 9.2