Tingimused on täpselt määratletud

„Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” See tõotus on ainult neile, kel on janu. „Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks.” (Ilm 21:6, 7) Tingimused on täpselt määratletud. Kõige pärimiseks peame patu võitma.SL 40.1

„Oela käsi ei käi hästi.” (Kg 8:13) Patune talletab endale viha „Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks, kes tasub igaühele tema tegude järgi”, „ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja”. (Rm 2:5, 6, 9)SL 40.2

„Ühelgi hoorajal ega kõlvatul ega ahnitsejal — tähendab ebajumalateenreil — ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.” „Ondsad on need, kes tema käske peavad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse! Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.” (Ef 5:5; Ilm 22:14, 15, KJV)SL 40.3

Jumal on avaldanud inimestele meetodid, kuidas Ta patuga toimib. „Issand ... hävitab kõik õelad.” „Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib.” (Ps 145:20; 37:38) Jumala valitsuse autoriteet surub mässu maha, kuid siiski on karistav õiglus kooskõlas Jumala halastusrikka ja heatahtliku iseloomuga.SL 40.4

Jumal ei avalda tahtele survet. Ta ei tunne rõõmu orjalikust sõnakuulelikkusest. Ta soovib, et Tema käte loodud olevused armastaksid Teda sellepärast, et Ta on armastust väärt. Ta tahab, et nad kuuletuksid Temale sellepärast, et nad hindavad mõistusega Tema tarkust, õiglust ja heatahtlikkust.SL 41.1

Jumala valitsuse põhimõtted on kooskõlas Päästja õpetusega „armastage oma vaenlasi.” (Mt 5:44) Jumal karistab õelaid universumi heaolu nimel ja isegi nende heaolu nimel, keda ta karistab. Ta teeks neid õnnelikuks, kui saaks. Ta ümbritseb neid oma armastuse märkidega ning pakub neile armu, kuid nad põlgavad Tema armastust, peavad Tema seadust tühiseks ja hülgavad Tema armu. Pidevalt ande vastu võttes teotavad nad Andjat. Issand kannatab nende rikutusega kaua, aga kas Ta aheldab need mässajad enda kõrvale ja sunnib neid enda tahet täitma?SL 41.2