Usk ja julgus

Jumala tahe ei olnud, et Iisrael rändaks nelikümmend aastat kõrbes, Ta soovis juhtida nad otse Kaananisse ja rajada seal püha, õnneliku rahva. Kuid „nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast”. (Hb 3:19) Samamoodi ei ole Jumala tahe, et Kristuse tulek peaks nii kaua viibima ning Tema rahvas peaks jääma nii paljudeks aastateks siia patu ja kurbuse maailma. Uskmatus lahutas neid Jumalast. Halastusest maailma vastu viivitab Jeesus oma tulekuga, et patused võiksid kuulda hoiatust ja leida varjupaiga, enne kui Jumala viha välja valatakse.SL 80.1

Nagu endistel aegadel, nii tekitab tõe kuulutamine ka praegu vastuseisu. Paljud ründavad õelalt selle ebapopulaarse tõe kaitsjate iseloomu ja motiive. Eelijat nimetati Iisraelis tülitekitajaks, Jeremijat reeturiks, Paulust templi rüvetajaks. Tollest ajast tänapäevani on tõele ustavaid inimesi hukka mõistetud kui mässumeelseid, valeõpetuste ja lahkhelide külvajaid.SL 80.2

Neile, keda on kutsutud praegu seisma Jumala tunnistajana, annab julgust pühade ja märtrite — pühaduse ja vankumatu rikkumatuse eeskujude — usutunnistus. Jumala käesoleva aja teenijale on suunatud korraldus: „Tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!” „Sinu olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks. Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt.” (Js 58:1; Hs 33:7)SL 80.3

Suur takistus tõe vastuvõtmisel on tõsiasi, et see toob kaasa ebamugavuse ja etteheite. See on ainus argument tõe vastu, mida selle kaitsjad ei ole kunagi suutnud ümber lükata. Kuid Kristuse tõelised järelkäijad ei oota, kuni tõde saab populaarseks. Nad võtavad risti vastu, arvates koos apostel Paulusega, et „see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,” ja olles nõus vana aja suurmehega, kelle kohta on öeldud, et „Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast”. (2Kr 4:17; Hb 11:26) Me peame valima õiguse, sest see on õige, ning jätma tagajärjed Jumala hooleks. Maailm on suurte reformide eest võlgu põhimõttekindlatele, usklikele ja julgetele inimestele. Niisugused inimesed peavad edasi viima käesoleva aja reformimise tööd.SL 81.1