Kas andestus vabastab meid kuulekusest?

Kas andeks saanud patune on nüüd vaba Jumala Seadusest üle astuma? Paulus ütleb: „Kas me siis tühistame Seaduse usu läbi? Ei sugugi! Me vaid kinnitame Seadust.” „Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada?” Johannes teatab: „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.” Uuestisünnis tuuakse süda harmooniasse Jumalaga, kooskõlla Tema Seadusega. Kui patuses toimub see muutus, siis on ta läinud surmast ellu, üleastumisest ja vastuhakust sõnakuulelikkusesse ja ustavusse. Vana elu on lõppenud, alanud on uus, lepituse, usu ja armastuse elu. Siis on „Seaduse nõuded” täidetud meis, „kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. Inimene väljendub siis nii: „Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” (Rm 3:31; 6:2; 1Jh 5:3; Rm 8:4; Ps 119:97)SL 61.1

Ilma Seaduseta ei ole inimestel tõelist patutunnetust ja nad ei tunne vajadust meeleparanduse järele. Nad ei mõista vajadust Kristuse lepitava vere järele. Päästelootus võetakse vastu ilma südame põhjaliku muutuse ja elu uuendamiseta. Nii on rohkesti pealis kaudseid pöördumisi ning kogudusega ühinevad inimesed, kes pole kunagi olnud ühendatud Kristusega.SL 61.2