6. peatükk—Tõeline rahu

K us iganes on Jumala Sõna ustavalt kuulutatud, seal on ilmnenud tulemused, mis tõendavad selle jumalikku päritolu. Patused on tundnud südametunnistust ärkamas. Nende mõistust ja südant on haaranud sügav veendumus. Nad on tunnetanud Jumala õiglust ning hüüdnud: „Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?” (Rm 7:24) Kui ilmutati rist, mõistsid nad, et miski muu peale Kristuse teenete ei suuda lunastada nende üleastumisi. Jeesuse vere kaudu said nende mineviku patud lepitatud. (Vt Rm 3:25)SL 55.1

Need hinged uskusid ja neid ristiti ning nad tõusid uuendatud elule, käima usu kaudu Jumala Pojasse Tema jälgedes, peegeldama Tema iseloomu ja puhastama end, nagu Tema on puhas. Nüüd armastasid nad seda, mida nad kord vihkasid, ja vihkasid seda, mida kord armastasid. Uhketest said alandlikud, edevatest ja kõrkidest tõsised ja tagasihoidlikud. Joodikud said kaineks, kõlvatud puhtaks. Kristlased ei leidnud, et nende ehteks peaks olema „välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, ... vaid ... varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.” (1Pt 3:3, 4)SL 55.2

Vaimulikke ärkamisi iseloomustas tõsine üleskutse patustele. Vili oli näha hinges, kes ei hoidunud enesesalgamisest, vaid pidas Kristuse nimel kannatamist väärtuslikuks. Inimesed nägid muutust neis, kes kuulutasid Jeesuse nime. Niisugused olid varasemate aastate vaimuliku ärkamise aegade tagajärjed.SL 56.1

Ent paljud praeguse aja vaimulikud ärkamised kujutavad endast märkimisväärset kontrasti. On tõsi, et paljud tunnistavad pöördumisest ja kirikutega liitumine on suur. Sellest hoolimata pole tulemused niisugused, mis tagaksid usu, et tõeline vaimulik elu on vastavalt suurenenud. Loitma löönud valgus hääbub peagi.SL 56.2

Populaarsed ärkamised kihutavad liiga sageli üles emotsioone, rahuldades armastust kõige uue ja hämmastava vastu. Niiviisi saavutatud pöördunutel ei ole soovi kuulda Piibli tõde. Kui religioossel teenistusel ei ole midagi meelierutavat, siis see neid ei köida.SL 56.3

Igal tõeliselt pöördunud hingel on elu kõige olulisem teema suhe Jumala ja igaveste asjadega. Kus on tänapäeva populaarsetes kirikutes Jumalale pühendumine? Pöördunud ei loobu uhkusest ega maailma armastusest. Nad ei ole valmis ennast salgama ning alandlikku ja tasast Jeesust järgima rohkem kui enne pöördumist. Jumalakartlikkus on paljudest kirikutest peaaegu lahkunud.SL 56.4