Kulminatsioon

Suure pettuse draama kulminatsioonina kehastab Saatan ise Kristust. Kogudus on kaua oodanud Päästja tulekut kui oma lootuste täitumist. Nüüd jätab suur petis mulje, et Kristus on tulnud. Saatan ilmub kui majesteetlik, pimestavalt särav olevus, sarnanedes Ilmutusraamatus toodud Jumala Poja kirjeldusele. (Ilm 1:13—15)SL 92.1

Teda ümbritsev hiilgus ületab kõik, mida surelik silm eales on näinud. Kõlab võiduhüüd: „Kristus on tulnud!” Inimesed heidavad tema ette silmili maha. Ta tõstab oma käed ja õnnistab neid. Tema hääl on mahe, kuid meloodiline. Ta esitab kaastundliku häälega mõned neist samadest taevastest tõdedest, mida rääkis Päästja. Ta ravib haigusi, ja siis teatab — endale võetud Kristuse olemuses —, et on muutnud hingamispäeva pühapäevaks. Ta väidab, et need, kes peavad pühaks seitsmendat päeva, teotavad tema nime. See on tugev, peaaegu vastupandamatult alistav pettekujutlus. Rahvahulgad võtavad nõidust kuulda ja ütlevad: „See on Jumala vägi.” (Ap 8:10)SL 92.2