Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents

Akiuunnersuaq

 - Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    Kapitel 2—Ukiuni untritilikkuutaani siullerni kristumiunik qinuginninnerit

    Uuliap qaqqaaniit Annaassisup ilagiit apustilitut ittut saassunneqarnissaat takorlooreerpaa. Siunissarlu suli ungasinnerusoq qimerluulersillugu malitsigisami ukiuni untritilikkuutaani nalliuttussani aseruutissamik annikilliortitaajumaarnissaat, taarsiornissaat malersugaanissaallu takorlooreerpai. Oqaaseqatigiinnguit naatsut isumalissuilli atorlugit Guutip ilagiissortaasa silamiut naalakkersuisuinit qanoq pineqarumaarnissaat siumut oqaatigaa. (Matt. 24, 9, 21. 22). Kristusip ajoqersugaasa maniguunnartup naalliunnartullu aqqutaa naalakkamik ingerlavigeriigaa aqqutigisussaavaat. Annaassisup pineqarneratut taassuma aqqanut uppernialersimasut tamarmik taama pineqarumaarput.Ak 22.1

    Ilagiit kristumiut misilittagaasa siullerpaat Annaassisup oqaasii taakku uppernarsarpaat. Silarsuup taarnerullu pissaaneqarnerisa Kristusi akerartorpaat malitsigisaanik malersuinikkut. Guutimik nalusut paasivaat iivangkiiliu ajugaalluni ingerlassappat naalaffissuatik altaritillu piuneerunneqarumaarmata, taamaattumillu kristumiussuseq piuneerukkumallugu nukissatik katersorpaat. Malersuineq aallarnerpoq. Kristumiut pigisaminnik arsaartorneqarput illuminnillu anisitaallutik. “Suli allat atortariaqarpaat mitaatigisaaneq iperartorneqarnerlu, allaammi kalunnernik qilersugaaneq parnaarussaanerlu.” (Hebr. 10, 32; 11, 36). Ilaasa qasseerpassuit nalunaajaanertik aamminnik naqissuserpaat. Akimanerit inussiallu, aningaasaatilissuit piitsullu, ilisimatuut ilinniagaqanngitsullu assigiimmik naakkittaassusilimmik toqorarneqarput.Ak 22.2

    Malersuinerit tamakku Nero kaasariutillugu Paulusillu martyrisut toqutaanerata nalaani aallarnersut ukiuni untritilikkuutaani tulleriinni annertusiartortartumik annikilliartortartumillu ingerlanneqartuarput.Ak 22.3

    Kristumiut ajornerpaanik pinerlunneragaallutik sallusumik nalunaajaatigineqartarput perlussuarnut imaattunut pissutaaneragaasarlutik: Perlerarnermut, nunap sajunneranut nappaalanermullu. Taamatut uumissugaasarlutillu pasillerneqaraangata pasilliisartut akissarsiumallutik piareersimasarput pinngitsuusut sallutigissallugit. Eqqartuunneqartarput naalagaaffimmut akeraasutut, guutisiornermut akerliliisutut, inuiaqatigiinnullu ajorsaarisutut. Kristumiorpassuit isiginnaartitsivissuarni uumasunut qaasuttunut igitaasarlutillu uumatillutik ikuallagaasarput. Ilaat sanningasulinnut kikiattugaasarput, ilaallu uumasut qaasuttut amiinik qallerneqarlutik isiginnaartitsivinni qimminut uiartortinneqartarput. Inuiaqatigiit nalliuttorsiortarneranni kristumiut pillagaanerat annertunerusumik aliikkutassiarineqarajuttarpoq. Inupparujussuit isiginnaartitsineq katersuuffigalugu toqulersut ersillutik nillianerat illaatigalugulu iluarerpaluttarpaat.Ak 22.4

    Kristusip ajoqersugai sumulluunniit qimaagaluaraangamik uumasutut nujuartatut piniagaasarput. Ajorsarput “annikilliortitaallutillu naalliutsitaallutillu … Inoqajuitsuni qaqqanilu angalaartuartariaqarput qaarusunnilu qunnernilu najugaqarlutik.” (Hebr. 11, 37. 38). Tuusintillit arlallit katakombini (nunap iluani qaarusuliani) qimaaffissarsipput. Ruumap avataani qattunerni ujaraasuni takisuunik qaarusuliorneqarsimavoq. Qaarusuit isorartoorujussuit illoqarfiup ungalui avammorujussuaq qaangersimavaat. Nunap iluani toqqorfinni taakkunani kristumiut toqusortatik ilisarpaat, tassanissaarlu pasineqaleraangamik eqqissiveerutitassatulluunniit eqqartuunneqaraangamik najugassarsisarput.Ak 22.5

    Ajornerpaamik malersugaasarnerminni Jiisusip nalunaajaasuisa tamakkua uppernertik minguitsumik atatippaat. Naak ilorrisimaarutissanik tamanik arsaarneqarlutik seqernup qaamanera nigorlugu nunap ilua qimaaffigisariaqaraluaraangamikku oruluneq ajorput. Uppernissaq, naammagittarnissaq neriunnissarlu oqaluuserisarpaat, taamalu pissaaleqineq ajorsarnerlu atoraluartillugit imminnut nikallortaaliortarput. Nunamiutut iluaqutissanik tamanik annaasaqarnerminni Jiisusimut uppernertik taamaatinngilaat. Guutip siornatigut kiffarisimasaasut “allat anniartitaallutik toqutaapput akiliunneqarluni iperarneqarnissaq piumanagu toqusunit makititaanissaq ajunnginnerusoq piumallugu.” Guutip issiavissaarsuanit nipi tusarpaat oqartoq: “Toqumut allaat ilumoorit, taava ajugaasumut niaqorusiussassaq inuussutaasoq ilinnut tunniukkumaarpara.” (Hebr. 11, 35; Saqq. 2, 10).Ak 23.1

    Ajortup angutaasernikkut ilagiinnik kristumiunik aserorteriniaraluarnera maangaannarpoq. Akiuunnersuaq Jiisusip ajoqersugaasa inuunertik akigalugu pilliiffigisaat unitsinneqanngilaq siulersuisut taakku sulinerminni toqutaagaluarmataluunniit ajorsarnerminni ajugaapput. Guutip sulisui toqutaapput, kisianni suliareqqusaa ingerlajuaannarpoq. Iivangkiiliu siammariartuinnarpoq, uppertaalu amerliartuinnarput.Ak 23.2

    Tuusintillit arlallit parnaarussaasarlutillu toqutaasarput, nalunaajaasutut toqutaasut Kristusimit pigiliunneqarput taassumanillu ajugaasutut isigineqarlutik. Eqqortussaq pillugu akiuussimapput Kristusillu tikiuteqqinnissaani naalannassutsip niaqorutaa pisassarilerlugu. Kristumiut naalliuttariaqarnermikkut imminnut qanilliartortitaallutillu Kristusimut qanilliartortitaapput. Inuunerminni toqunermikkullu maligassiuinerat sallusuissummik nalunaajaajuarneruvoq, ilimaginannginnerpaatigullu Saattanip innuttaasa naalagartik tunullugu Kristusip erfalasua ornittarpaat.Ak 23.3

    Taamaattumik ajortup Guutip naalagaaffia kinguneqarnerusumik sorsuffigisinnaajumallugu erfalasuni ilagiit kristumiut akornanni amuaa. Kristusip ajoqersugai tammartitsinikkut Guutip ajorisaanik iliortinneqarsinnaassappata, taava nakimaassusiat aalajaassusiallu aalalersinneqarsinnaassapput, taavalu ajortup pilersaarutipalaavisigut ajornaatsunnguamik ajorsartitaasinnaassapput.Ak 23.4

    Maannakkut akerarsuup peqqusersusaarnikkut anguniarsarilerpaa angutaasernikkut anguneq sapersimasani. Malersuinerit taamaatinneqarput, tamatumalu taartissaanik timikkut atugarissaarneq silamiunillu ataqqisaaneq atugaalerput. Guutipilussiortut tammartitaallutik kristumiussutsip ilamerni ilassigaluarlugit sallusuissutsit pingaarutillit ilaat narrugaat. Oqararaat Kristusi Guutip erneratut ilassillugu toquneralu makinneralu upperalugit; kisianni ajorti upperilluarnagulu saanniarnissaq uummatikkulluunniit allanngornissaq kajungerinngilaat. Namminneq uterialaartarlutik kristumiuttaaq taamaalioqqullugit siunnersorpaat tamarmik Kristusimut upperneq katersorfigisinnaammassuk.Ak 23.5

    Tassuuna ilagiit navianartorsiorluinnarput. Parnaarussaanissaq, naalliutsitaanissaq, ikuallagaanissaq toqutaanissarlu tassunga naleqqiullugit pilluaqqussutaapput. Kristumiut ilaat aalajaallutik uteriarumanngillat. Ilaalli upperisaminni immikkoortut ilanngui allanngortikkumallugit piareersimapput, kristumiussutsip ilaanik ilassinnissimasut isumaqatigisinnaajumallugit, oqartaramimmi taamaaliornikkut inuit allat saanniarnissaat anguneqarsinnaassasoq. Ullut tamakku kristumiunut ilumoortunut annilaanganartuupput. Kristumiuusuusaarneq qallersaatigalugu Saattanip ilagiit iserfiginialersimavai kristumiut uppernerat aserorterniarlugu isumaallu sallusuissutsip oqaasianit nigortinniarlugu.Ak 23.6

    Amerlanerit naggataagut nalunaaqut appartikkumallugu isumaqatigiipput, kristumiussuserlu Guutimillu nalussuseq kattunneqarput. Guutipilussiortuusut saassimaneraraluarlutik ilagiinnullu ilanngunneraraluarlutik guutipilussiornertik aalajangiussimaannarpaat, tassa guutiusatik allanngortiinnarlugit Jiisusip assingi, allaallu Maariap iluartuutitallu assingi pallorfigisaramikkik. Guutipilussiornerup mingunnartumik qapua taamatut ilagiinnut eqqunneqartoq aseruutissamik kinguneqartuarpoq. Salluusumik ajoqersuutit ilagiillu ileqqui upperisapalaartallit ilagiit upperisaannut guutisiornerannullu ilanngussorneqarput. Kristusip ajoqersugaasa guutipilussiortunut kattunnerata kingunerisaanik kristumiut upperisaat aserugaavoq, ilagiillu minguissusertik sanngiissusertillu annaavaat. Taamaattorli inoqarpoq tammartitsiniarnernit tamakkunannga tammartitassaanngitsunik; taakkua sallusuissutsip pinngorfia ilumoorfigiuarlugu Guuti kisiat pallorfigisarpaat.Ak 24.1

    Ilumoortuinnarumasut naalliunnaqisumik akiuuttariaqarput ilagiinni palasisut atisallit tammartitsiniarneranni kanngunartuliornerannilu aalajaakkumallutik. Biibili uppernermi maligassiatut atortussaatinngilaat. Piumasamik guutisiorsinnaanissamik ajoqersuut ajoqersuinerluttut aalajangiuppaat, piumasamillu guutisiorsinnaajumasut uumissugaallutillu eqqissiveerutitaapput.Ak 24.2

    Tamaviaartumik sivisuumillu akiuunneqareermat ilumoortuusut amerlajunnaartut ilagiit tammartitaasut atassuteqarfigiunnaavikkumallugit aalajangerput, taakkua sallussutit guutipilussiornerlu nigorumanngippatigik. Paasivaat Guutip oqaasii naalassagunikkik avissaarnissaq pisariaqarluinnassasoq. Tammartitsinerit aseruutissat qitornamik qitornaqqiutissamillu uppernissaannut navianaatissat naammagiinnarneq sapilerpaat. Eqqissisimanissaq isumaqatigiinnissarlu atatikkumallugit uteriarsinnaajumagaluarput sukkulluunniit Guutimut ilumoornissamut akerliunngitsutigut: Kisianni aalajangiussat tunngavigisariaqartut akigisariaqassappata eqqissisimanissaq allaat akisunaarpallaarneqarsimassasoq misigaat.Ak 24.3

    Kristumiut siulliit ilumut inuupput immikkut ittut. Assuarnaatsumik inuusiat aalajaatsumillu uppernerat ajortuliortup ilorrisimanissaanut assuarliutaajuaannartumik akornutaapput. Naak ikittuinnaagaluarlutik, aningaasaatilissuunngikkaluarlutik akimasunillu taaguuteqanngikkaluarlutik, taamaattorli pissusertik ajoqersuutertillu ilisimaneqartillugu sumiluunniit guuteqanngitsuni ersigineqaqaat. Taamaattumik peqqissimiumanngitsunit uumissugaapput, soorlu Kainip guuteqanngitsup qatanngunni uumigisimagaa. Soorlu Kainip qatanngunni toqukkaa, taamatuttaaq Anersaap Iluartup qilerutaannit aniguiniat tamatuma asserpiaanik patsiseqarlutik Guutip innuttai toqorarpaat. Tamannarpiarlu pissutigalugu juutit Annaassisoq narrugalugulu sanningasulimmut kikiattorpaat — tassa taassuma pissusia minguillunilu iluartoq namminissarsiornerminnut tammarsimanerminnullu ileqqorluttumut assuarliutaammata. Kristusip nalaanit manna tikillugu ajoqersugai ilumoortut ajortip aqqutaanik nuannarinnillutillu atuisunit uumissugaallutillu akerartorneqartuarsimapput.Ak 24.4

    Iivangkiiliu eqqissinissamik nalunaarutaavoq. Kristumiussuseq tassaavoq guutisiortaaseq, ilassineqarlunilu maleruarneqartuuguni nunami tamarmi eqqissinermik, aaqqiagiinnermik pilluarnermillu pilersitsissagaluartoq. Kristumiussutsip Kristusip ajoqersuutaanik ilassinnittut tamaasa qatanngutigiilluinnartutut ilagiinnermut ataatsimoortikkumavai. Jiisusip siunertarisaa tassa inuit Guutimut saammaatitinniarlugit inoqatigisaminnullu isumaqatigiissiniarlugit. Silarsuarli ataasiusutut naalakkersugaavoq anersaamit Kristusip akerarinerpaasaanit. Iivangkiiliup inuunermi maligassiat inuit ileqquinut kissaatigisaannullu akerliulluinnartut saqqumisippai, taakkulu inuit killormoorfigaat; inuit minguissuseq ajortiminnik saqqummersitsillunilu assuarliisoq qinngaraat, minguissutsillu naapertuilluartumik iluartumillu piumasarisaanik takutitsisut malersorlugillu aserorniartarpaat. Tamannaana pissutigalugu — sallusuissutai qutsissut uumissuisitsisarlutillu akiuussutigineqartarmata — iivangkiiliu panamik taaneqartartoq.Ak 24.5

    Ersinngitsup piumasaa, iluartut guuteqanngitsunit malersugaanissaannik akuerinnittoq, uppernikitsuni qassiini qularnermut pissutaasarsimavoq. Ilaasa allaat Guutimut tatiginninneq iperarumavaat, Naalakkap inupalaanerpaat siumukarnissaat akuerisarmagu, inuunerinnerpaallutillu minguinnerpaasut taakkunannga naakkittaatsumik naalliutsitaatillugit. Sooq, taama aperisarput, iluarlunilu saamasup, massalu ajugaqanngitsuullunilu, naapertuilluanngissuseq qunutitsinerlu taamaattoq naammagiinnarsinnaavaa? Tamanna apeqqutaavoq susassarinngilluinnagarput. Guutip asanninnini uatsinnut naammattunik uppernarsarsimavaa, avaaginnissusialu qularisassarinngilarput isumassuinerata suleriaasia paasinnginnatsigu. Kristusip qularnissaq ajoqersukkami misiligaaffiit nalaanni misilittarumaagaat ilimagereerpaa, oqarfigaalu: “Ilissinnut oqaatsikka uku eqqaamaniarsigit: Kiffaq naalakkaminit annerunngilaq. Uanga qinugisimaguninnga ilississaaq qinugiumaarpaasi; oqaatsikka aalajangiussimagamikkit ilississaaq oqaatsisi aalajangiukkumaarpaat.” (Joh. 15, 20). Jiisusi uagut pilluta naalliuppoq ajoqersugaasa kikkulluunniit inuit naakkittaatsuliornerisigut naalliussinnaanerannit sualunnerusumik. Kikkulluunniit naalliutsitaanermik martyrisullu qinugineqarnermik nalaataqartut Guutip ernera asanartoq tumisiuinnarpaat.Ak 25.1

    “Naalakkap neriorsuutigisani paamaarutinngilaa.” (2 Petr. 3, 9). Qitornani puiornagillu sumiginnanngilai; kisianni ajortut pissusivitsik saqqummersissinnaaqqullugu akuerai, piumasaminut naalakkumasut kikkulluunniit taakkunannga pututitaaqqunagit. Aammalumi iluartut namminneq annikilliornartup ikumaffianut isertitaasarput namminneq minguiarneqarnissartik siunertaralugu, aammalu maligassiuinertik inoqataasunut uppernarsaataaniassammat uppernerup Guutimillu mianerinninnerup piviussusianik, taamatuttaarlu iluartumik inuunerisa guuteqarnatillu upperumanngitsut pillagassaatikkumaarpaat.Ak 25.2

    Guuti akuersivoq ajortut siumukarlutillu namminerminut akeraassusertik saqqummersissinnaaqqullugu, guuteqanngissusertik naammatsereerlugu nungutaalluinnarpata Guutip naapertuilluarlunilu saamassusia tamanit takuneqarsinnaaqqullugu. Ulloq akiniaaffissaq qanillilertorpoq. Naalakkap inatsisaanik unioqqutitsisimasut innuttaanillu qunutitsisimasut naapertuilluartumik pineqarfissaat, Guutillu qitornaanut naakkittaatsumik naapertuilluanngitsuliornerit tamarmik Guutimut namminermut iliornertut pillarneqarfissaat.Ak 25.3

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents