Rahvahulk saab söönuks viiest väikesest odraleivast

Kogu päeva oli rahvahulk tungelnud Kristuse ja Tema jüngrite ümber, kui Jeesus õpetas järve ääres. Nad olid kuulanud Tema meeldivaid sõnu, mis olid nii lihtsad ja selged, et need olid nende hingele Gileadi palsamiks. Tema jumalik käsi oli toonud tervist haigetele ja elu surijatele. Kogu päev oli olnud nagu taevas maa peal ning rahvas ei aimanudki, kui pikka aega nad polnud midagi söönud.Tt 25.2

Päike hakkas juba läände vajuma, kuid inimesed viivitasid ikka veel. Viimaks tulid jüngrid Kristuse juurde, soovitades Tal rahvas minema saata. Paljud olid tulnud kaugelt ega olnud hommikust saadik midagi söönud. Neil õnnestuks ehk ümberkaudsetest linnadest ja küladest toitu hankida. Kuid Jeesus ütles: “Andke teie neile süüa!” (Mt 14:16) Siis küsis Ta Filippuse poole pöördudes: “Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?” (Jh 6:5)Tt 25.3

Filippus vaatas inimmerd ja mõtles, et nii suurele seltskonnale toidu muretsemine oleks võimatu. Ta vastas, et “isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks”.Tt 25.4

Jeesus uuris, kui palju võiks olla rahval toitu kaasas. “Siin on üks poiss,” ütles Andreas, “kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?” (Jh 6:9) Jeesus andis korralduse need Tema kätte tuua. Siis käskis Ta jüngritel inimesed maha istuma seada. Kui see oli tehtud, võttis Ta toidu, “vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.” (Mt 14:19, 20)Tt 25.5

Kristus toitis rahvahulga jumaliku väe imega, ometi oli toit tagasihoidlik — ainult kalad ja odraleivad, mis olid Galilea kalurite igapäevane toidus.Tt 26.1

Kristus oleks võinud anda inimestele rikkaliku söömaaja, kuid üksnes isu rahuldamiseks valmistatud toit ei oleks sisaldanud õppetundi nende kasuks. Selle ime kaudu soovis Kristus õpetada lihtsuse õppetundi. Kui tänapäeva inimeste harjumused oleksid lihtsad ja nad elaksid samamoodi loodusseadustega kooskõlas nagu Aadam ja Eeva alguses, siis oleks inimkonna vajaduste jaoks küllaldaselt varusid. Kuid isekus ja isu rahuldamine on toonud patu ja häda, ühest küljest ülemäärasusega, teisalt puudusega.Tt 26.2

Jeesus ei püüdnud köita inimesi nende luksusejanu rahuldades. Sellele suurele rahvahulgale, kes oli pärast pikka erutavat päeva väsinud ja näljane, kinnitas lihtne toidus Tema väge ja hella hoolitsust nende elu kõige tavapärasemate vajaduste eest. Päästja ei ole oma järgijatele tõotanud maailma naudinguid. Nende osaks võib olla vaesus, kuid Tema Sõnas on tõotatud, et nende vajadused täidetakse. Tema tõotus — Tema pideva ligioleku lohutus — on parem kui ükski maine hüve.Tt 26.3

Kui rahvas sai söönuks, jäi ohtralt toitu järele. Jeesus andis jüngritele korralduse: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!” (Jh 6:12) Need sõnad tähendasid palju enamat kui lihtsalt toidu korvidesse korjamist. Siin oli kaks õppetundi. Midagi ei tohi raisata. Me ei tohi libastuda mingi ilmaliku hüvega. Me ei tohi hooletusse jätta midagi, mida saaks kasutada inimeste hüvanguks. Korjakem kokku kõik, mis saab leevendada maailma näljaste vajadusi. Samasuguse hoolikusega peame koguma taevast leiba, et täita hingede vajadusi. Me elame igast Jumala sõnast. Miski Jumala räägitust ei tohi kaotsi minna. Me ei tohi tähelepanuta jätta ühtki sõna, mis on mõeldud meie igaveseks lunastuseks. Ükski sõna ei tohi kukkuda asjatult maha.Tt 26.4

Ime leibadega õpetab Jumalast sõltumist. Kui Kristus toitis viit tuhandet meest, ei olnud toitu käepärast. Tal polnud endal mingeid vahendeid. Ta oli tühermaal viie tuhande mehega, peale nende veel naised ja lapsed. Ta ei olnud rahvast endale järgnema kutsunud. Nad olid tulnud ilma kutse või käsuta, soovides olla Tema ligiduses, kuid Ta teadis, et pärast terve päev Tema õpetuste kuulamist olid nad näljased ja nõrgad. Nad olid kodust kaugel ja õhtu oli lähedal. Paljudel neist polnud midagi, mille eest toitu osta. Tema, kes oli nende pärast kõrbes nelikümmend päeva paastunud, ei lubanud neil koju tagasi minna tühja kõhuga.Tt 27.1

Jumala eelhoolitsus oli viinud Jeesuse sinna, kus Ta oli, ning vajaduse täitmise vahendid sõltusid Tema taevasest Isast. Kui meid juhitakse karmidesse paikadesse, peame sõltuma Jumalast. Igas hädaolukorras peame otsima abi Temalt, kelle käsutuses on piiramatud ressursid.Tt 27.2

Selles imes võttis Kristus vastu Isalt ja jagas jüngritele, jüngrid jagasid inimestele ning inimesed üksteisele. Nii saavad kõik, kes on Kristusega ühendatud, Temalt eluleiba ja jagavad seda teistele. Tema jüngrid on määratud suhtlusvahendid Kristuse ja rahva vahel.Tt 27.3

Kui jüngrid kuulsid Päästja korraldust: “Andke teie neile süüa!”, kerkisid nende mõtetesse kõiksugused probleemid. Nad küsisid: “Kas peame minema küladesse neile süüa ostma?” Ent mida ütles Kristus? “Andke teie neile süüa.” Jüngrid tõid Jeesusele kõik, mis neil oli, kuid Tema ei kutsunud neid sööma. Ta käskis neil rahvast teenida. Toit paljunes Tema kätes ning jüngrite Kristuse poole sirutuvad käed ei jäänud täitmata. Väikesest varust piisas kõigile. Kui rahvas oli söönud, sõid jüngrid koos Jeesusega kallihinnalist, taevast antud toitu.Tt 27.4

Kui sageli muutub meie süda araks, kui näeme vaeste, harimatute ja vaevatute häda! Me küsime: “Mis kasu on meie nõrgast jõust ja napist varust nende tohutute vajaduste täitmisel? Kas me ei peaks ootama kedagi, kel on suuremad võimed tööd juhtida, või mingit organisatsiooni, mis selle ära teeks?” Kristus ütleb: “Andke teie neile süüa.” Kasuta neid vahendeid, seda aega, neid võimeid, mis sul on. Too oma odraleivad Jeesusele.Tt 27.5

Kuigi sinu varudest ei pruugi jaguda toiduks tuhandetele, võib neist küllalt olla ühe toitmiseks. Kristuse käes võivad need toita paljusid. Anna sarnaselt jüngritele see, mis sul on. Kristus paljundab andi. Ta ei jäta tasumata ausat, lihtsat usaldust Temasse. See, mis tundus olevat kasin varu, võib osutuda rikkalikuks pidusöögiks.Tt 28.1

“Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. ... Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutat“ Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.”Tt 28.2

Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest.” (2Kr 9:6-11)Tt 28.3