Pettumused, ohud

Langenutega töötavad inimesed pettuvad paljudes, kes lubavad muutuda. Paljude harjumused ja kombed muutuvad ainult pealiskaudselt. Neid liigutab aje ja mõnda aega paistavad nad muutunud olevat, kuid nende süda ei ole tõeliselt muutunud. Nad hellitavad sama enesearmastust, sama iha kergemeelsete naudingute järele, sama isekate himude rahuldamise soovi. Neil pole aimugi iseloomu kujundamise tööst ning neid ei saa pidada põhimõttelisteks inimesteks. Nende vaimsed ja vaimulikud võimed on himu ja kire rahuldamise tõttu mandunud ning see teeb nad nõrgaks. Nad on heitlikud ja muutlikud. Nende impulsid kipuvad olema meelelised. Need inimesed on sageli teistele ohu allikaks. Kuna neid peetakse muutunud meesteks ja naisteks, usaldatakse neile kohustusi ja pannakse kohale, kus nende mõju rikub süütuid.Tt 114.5

Isegi need, kes püüavad siiralt muutuda, ei ole väljaspool ohtu tagasi langeda. Neid tuleb kohelda suure tarkuse ja õrnusega. Soodumus kõige suuremast sügavusest päästetuid meelitada ja ülendada osutub mõnikord nende hävinguks. Komme kutsuda mehi ja naisi avalikult rääkima oma patuelu kogemusest on ohtlik nii kõnelejale kui ka kuulajatele. Halbadel stseenidel peatumine rikub mõistust ja hinge. Ning päästetutele antud silmapaistvus on neile kahjulik. Paljud pannakse arvama, et nende patune elu on andnud neile teatud väljapaistvuse. Nii õhutatakse kuulsusearmastust ja eneseusaldamise vaimsust, mis osutuvad hingele hukutavaks. Nad võivad seisma jääda ainult ennast mitte usaldades ja Kristuse halastusest sõltudes.Tt 115.1

Kõiki, kes näitavad üles tõelist pöördumist, tuleb julgustada teiste heaks töötama. Ärgu keegi keeldugu vastu võtmast hinge, kes jätab Saatana teenimise selle nimel, et teenida Kristust. Kui inimene annab tunnistust sellest, et Jumala Vaim tegutseb koos temaga, siis julgusta teda igati Issanda teenistusse astuma. “Halastage nende peale, kes kahtlevad.” (Jd 22) Need, kes on arukad tarkusest, mis tuleb Jumalalt, näevad abi vajavaid hingi, neid, kes on siiralt kahetsenud, kuid kes ilma julgustuseta ei söanda lootusest kinni haarata. Issand paneb oma teenijate südamesse võtta need värisevad, kahetsevad hinged oma armastavasse osadusse. Ükskõik missugused on neid ründavad patud, ükskõik kui madalale nad on langenud, kui nad tulevad kahetsuses Kristuse juurde, võtab Tema neid vastu. Andke siis neile võimalus Tema heaks tegutseda. Kui nad soovivad töötada teisi üles tõstes samast hävituseaugust, kust neid endid päästeti, andke neile võimalus. Juhi neid suhtlema kogenud kristlastega, et nad võiksid saada vaimulikku jõudu.Tt 115.2

Täida nende süda ja käed tööga Meistri heaks.Tt 116.1

Kui valgus sähvatab hinge, siis võib mõnest, kes tundus olevat täielikult patule andunud, saada edukas tööline samasuguste patuste heaks, nagu ta kord ise oli. Usu kaudu Kristusesse tõusevad mõned kõrgetele teenimistöö kohtadele ja neile usaldatakse kohustused hingede päästmise töös. Nad näevad, kus on nende enda nõrkus, nad mõistavad oma loomuse rikutust. Nad tunnevad patu jõudu, halva harjumuse väge. Nad mõistavad oma võimetust ilma Kristuse abita võita ning nende pidev palve on: “Ma annan oma abitu hinge sinu kätte.”Tt 116.2

Niisugused saavad teisi aidata. Inimene, kes on olnud kiusatud ja proovile pandud, kelle lootus oli samahästi kui kadunud, kuid kes pääses armastuse sõnumit kuuldes, suudab mõista hingede päästmise teadust. Tema, kelle süda on täis armastust Kristuse vastu, sest Päästja on teda otsinud ja karja juurde tagasi toonud, teab, kuidas otsida kadunuid. Ta saab juhtida patused Jumala Talle juurde. Ta on andnud end täielikult Jumalale ja on võetud vastu Armastatus. Käest, mis oli nõrkuses abi palumiseks välja sirutatud, on kinni haaratud. Niisuguste inimeste teenimistöö kaudu tuuakse palju kadunud poegi Isa juurde tagasi.Tt 116.3

Iga hinge jaoks, kes püüab tõusta patuelust puhtasse ellu, on suur jõud Kristuses, “sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks”. (Ap 4:12) “Kellel on janu” rahuliku lootuse ja patustest kalduvustest vabanemise järele, “see tulgu minu juurde ja joogu!” ütles Kristus (Jh 7:37) Ainus arstim patu vastu on Kristuse arm ja vägi.Tt 116.4

Inimese enda jõuga tehtud headest otsustest pole midagi kasu. Isegi mitte kõik tõotused kogu maailmas kokku ei suuda murda halva harjumuse jõudu. Inimesed ei rakenda ellu mõõdukust kõigis asjus, kuni jumalik arm on uuendanud nende südame. Me ei suuda ise hoiduda patust ühekski hetkeks. Me sõltume Jumalast iga hetk. Tõeline muutus algab südame puhastamisega. Meie töö langenute heaks saavutab tõelist edu ainult siis, kui Kristuse arm kujundab iseloomu ümber ja hing tuuakse elavasse ühendusse Jumalaga.Tt 116.5

Kristus elas täielikus kuulekuses Jumala Seadusele ja sellega jättis Ta kõigile inimestele eeskuju. Tema väe abil ja Tema juhtimisel peame elama elu, mida Tema siin maailmas elas.Tt 117.1

Töös langenute heaks peavad mõistusesse ja südamesse olema vajutatud Jumala Seaduse nõuded ja vajadus olla Talle ustav. Ära iial jäta näitamata, et on märkimisväärne erinevus selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes Teda ei teeni. Jumal on armastus, kuid Ta ei saa vabandada Tema käskude tahtlikku eiramist. Tema valitsusseadused on niisugused, et inimesed ei pääse truudusetuse tagajärgedest. Tema saab austada ainult neid, kes Teda austavad. Inimese eluviis selles maailmas määrab tema igavese saatuse. Nagu ta külvab, nii ta ka lõikab. Põhjusele järgneb tagajärg.Tt 117.2

Jumala nõuete standardile vastab üksnes täiuslik kuulekus. Ta ei ole jätnud oma nõudeid määramata. Ta ei ole ette kirjutanud midagi, mida pole vaja selleks, et tuua inimest Temaga kooskõlla. Me peame näitama patustele Tema iseloomu ideaali ja juhtima neid Kristuse juurde, üksnes kelle armu läbi on võimalik selle ideaalini jõuda.Tt 117.3

Päästja võttis enda peale inimkonna puudused ja elas patuta elu, et inimesed ei pruugiks karta, et nad ei suuda inimloomuse nõrkuse tõttu võita. Kristus tuli, et teha meist “jumaliku loomuse osalised”, ning Tema elu kinnitab, et inimlikkus koos jumalikkusega ei tee pattu.Tt 117.4

Päästja võitis, et näidata inimesele, kuidas tema võib võita. Kristus astus kõigile Saatana kiusatustele vastu Jumala Sõnaga. Jumala tõotusi usaldades sai Ta jõu kuuletuda Jumala käskudele ja kiusaja ei saavutanud edu. Tema vastus igale kiusatusele oli “Kirjutatud on”. Niisiis on Jumal andnud meile oma Sõna, millega kurjale vastu panna. Sel viisil on Jumal meile kinkinud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et me nende kaudu võiksime “põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks”. (2Pt 1:4)Tt 117.5

Käsi kiusatul vaadata Jumala Sõna väele, mitte olukordadele, iseenda nõrkusele või kiusatuse võimule. Meie päralt on kogu Jumala Sõna vägi. “Ma panen su sõna tallele oma südamesse,” ütleb psalmist, “et ma ei teeks pattu sinu vastu.” “Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.” (Ps 119:11; 17:4)Tt 118.1

Julgusta inimesi, tõsta neid palves üles Jumala poole. Paljud, kes on kiusatusele alla jäänud, on oma läbikukkumise tõttu häbistatud ning tunnevad, et ei tasu Jumala juurde tulla, kuid see mõte on vaenlase sisendatud. Räägi neile, et kui nad on patustanud ja tunnevad, et ei saa palvetada, siis on just õige aeg palvetada. Nad võivad häbeneda ja olla tõsiselt alandatud, aga kui nad oma patte tunnistavad, on Tema ustav ja õige ning andestab nende patud ja puhastab neid kõigest ülekohtust.Tt 118.2

Miski ei ole näiliselt abitum, kuid tegelikult võitmatum, kui hing, kes tunneb enda tühisust ja loodab tervenisti Päästja teenetele. Palve, Tema Sõna uurimise ja usu kaudu Tema pidevasse ligiolekusse võivad nõrgimad inimolevused elada ühenduses elava Kristusega ning Tema hoiab neid käega, mis ei lase iial lahti.Tt 118.3

Need kallid sõnad võib enda omaks tunnistada iga hing, kes jääb Kristusesse. Ta võib öelda:Tt 118.4

“Aga mina vaatan Issanda poole,
mina ootan oma pääste Jumalat:
küll mu Jumal kuuleb mind.
Ära rõõmusta minu pärast,
mu vaenlane!
Kui ma langen,
siis ma tõusen üles;
kui ma istun pimeduses,
siis on Issand mulle valguseks.” (Mi 7:7, 8)Tt 118.5

Ta “halastab jälle meie peale,
tallab maha meie süüteod.
Sina heidad kõik meie patud
mere sügavustesse.”Tt 119.1

(Mi 7:19)

Tt 119.2

Jumal on tõotanud:
“Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast,
inimlapse kallimaks Oofiri kullast.” (Js 13:12)

Tt 119.3

“Kuigi sa oled jäänud sadulakorvide vahele,
ometi oled sa nagu tuvi, tiivad hõbedaga karratud
ja hoosuled vahajaskollase kullaga.” (Ps 68:13, KJV)Tt 119.4

Need, kellele Kristus on kõige rohkem andestanud, armastavad Teda kõige rohkem. Nemad seisavad viimsel päeval Tema troonile kõige lähemal.Tt 119.5

“[Nad] näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4)Tt 119.6