Vanemate eesõigus lapsi õpetada

Õnnelikud on vanemad, kelle elu on tõeline jumalikkuse peegeldus, nii et Jumala tõotused ja korraldused äratavad lapses tänu ja aukartust; vanemad, kelle õrnus, õiglus ja kannatlikkus vahendavad lapsele Jumala armastust, õiglust ja kannatlikkust ning kes last ennast armastama ja usaldama ning endale kuuletuma õpetades õpetavad teda armastama ja usaldama taevast Isa ning Temale kuuletuma. Vanemad, kes annavad lapsele niisuguse kingi, on varustanud ta aardega, mis on väärtuslikum kui kõigi aegade jõukus — aardega, mis kestab läbi igaviku.Tt 259.6

Igal emal, kelle hoolde on antud lapsed, on püha korraldus Jumalalt. “Võta see poeg, võta see tütar,” ütleb Ta, “õpeta teda minu jaoks. Anna talle iseloom, mida on lihvitud taevaliku sarnasuse järgi, et see võiks igavesti Issanda õuedes särada.”Tt 260.1

Emale tundub sageli tema töö ebaolulisena. Seda tööd hinnatakse harva. Teised teavad vähe ema muredest ja koormast. Tema päevad on täidetud väikeste kohustuste ringiga, mis kõik nõuavad kannatlikke jõupingutusi enesevalitsemiseks, taktitundeks, arukuseks ja ennastohverdavaks armastuseks. Ometi ei saa ta kiidelda tehtust kui mingist suurest saavutusest. Ta on hoidnud ainult asjad kodus sujuvalt toimimas. Sageli on ta kurnatud ja raskustes olles püüdnud kõneleda lastega lahkelt, et neil oleks tegevust ja nad oleksid õnnelikud, ning üritanud juhtida väikesi jalgu õigele teele. Ema tunneb, et ta pole midagi saavutanud. Aga see pole nii. Taevainglid näevad murest vaevatud ema ja märkavad koormaid, mida ta iga päev kannab. Maailm ei pruugi tema nime kuulda, kuid see on kirjutatud Talle eluraamatusse.Tt 260.2