Õppetund Moosese elust

Mõtle Moosese kogemusele. Egiptuse kuninga tütrepoja ja tulevase troonipärijana sai ta väga põhjaliku hariduse. Hooletusse ei jäetud midagi, mis pidi teda tegema egiptlaste tarkuse kohaselt arukaks meheks. Ta sai kõrgeima tsiviil- ja sõjandusväljaõppe. Ta tundis, et on Iisraeli orjusest vabastamise tööks täielikult ette valmistatud. Ent Jumal otsustas teistmoodi. Tema ettenägelikkus määras Moosese neljakümneks aastaks kõrbesse lambakarjusena õppima.Tt 339.3

Egiptuses saadud haridusest oli Moosesele mitmes mõttes kasu, kuid kõige väärtuslikuma ettevalmistuse elutööks sai ta karjasena töötades. Mooses oli loomu poolest keevaline. Egiptuses edukas sõjaväejuht ning kuninga ja rahva lemmik olles oli ta harjunud saama kiitust ja meelitusi. Ta oli inimesi kütkestanud. Ta lootis Iisraeli vabastamise töö oma võimetega ära teha. Jumala esindajana pidi ta õppima hoopis teistsuguseid õppetunde. Kui ta mägisel kõnnumaal ja rohelistel orukarjamaadel lambaid karjatas, õppis ta usku ja alandlikkust, kannatlikkust, tagasihoidlikkust ja omakasupüüdmatust. Ta õppis nõrkade eest hoolt kandma, haigete eest hoolitsema, eksinuid otsima, tõrksaid taluma, lambaid talitama ning vanu ja jõuetuid toitma.Tt 339.4

Selle töö käigus jõudis Mooses lähemale Ülemkarjasele. Ta sai Iisraeli Pühaga lähedaseks. Ta ei kavandanud enam suurt tööd. Ta püüdis teha talle usaldatud tööd ustavalt nagu Jumalale. Ta tundis Jumala ligiolu oma ümbruses. Kogu loodus rääkis talle Nähtamatust. Ta tundis Jumalat isikliku Jumalana ning Tema iseloomu üle mõtiskledes tajus ta aina täielikumalt Tema ligiolekut. Ta leidis varjupaiga igavestes kätes.Tt 339.5

Pärast seda kogemust kuulis Mooses taevast kutset vahetada karjasekepp valitsuskepi vastu, jätta lambakari ja võtta endale Iisraeli juhtimine. Taevane korraldus leidis eest ennast mitteusaldava, kehva kõneoskusega ujeda mehe. Teda valdas enda suutmatuse tunne olla Jumala eestkõneleja. Kuid ta võttis töö vastu, pannes kogu usalduse Issandale. Tema missiooni tähtsus pani tegevusse ta mõistuse parimad võimed. Jumal õnnistas tema nõusolevat sõnakuulelikkust ning temast sai kõneosav, paljutõotav, ennastvalitsev mees, kes sobis suurimaks ülesandeks, mis inimesele kunagi on antud. Tema kohta on kirjutatud: “Aga Iisraelis ei tõusnud enam niisugust prohvetit nagu Mooses, keda Issand tundis palgest palgesse.” (5Ms 34:10)Tt 340.1

Mõelgu need, kes tunnevad, et nende tööd ei hinnata, ja kes igatsevad suurema vastutusega positsiooni, et “ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist”. (Ps 75:7, 8) Igal inimesel on taeva igaveses plaanis oma koht. See, kas me täidame selle koha, sõltub meie ustavusest koostöös Jumalaga.Tt 340.2

Me peame hoiduma enesehaletsusest. Ära iial hellita tunnet, et sind ei austata nii, nagu peaks, et sinu pingutusi ei hinna, et sinu töö on liiga raske. Vaigistagu igasugused nurisevad mõtted meenutus sellest, mida talus Kristus meie pärast. Meid koheldakse paremini kui meie Issandat. “Sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua!” (Jr 45:5) Issandal ei ole oma töös kohta neile, kellel on suurem soov võita kroon kui kanda risti. Ta soovib inimesi, kes on andunud pigem oma kohustustele kui tasu saamisele — inimesi, kes on põhimõtte pärast rohkem mures kui edutamise pärast.Tt 340.3

Need, kes on tagasihoidlikud ja teevad oma tööd nagu Jumalale, ei pruugi niivõrd silma paista kui need, kes muudkui askeldavad ja on enesest liiga heal arvamusel. Nende tööl, kes teevad tööd nagu Jumalale, on suurem tähendus. Nende töö, kes uhkeldavad, et endale tähelepanu tõmmata ning astuvad inimeste ja Jumala vahele, osutub sageli ebaõnnestunuks. “Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga. Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind, kui sa seda süleled, siis see austab sind!” (Õp 4:7, 8)Tt 340.4

Kuna neil pole otsusekindlust ennast käsile võtta ja parandada, kivineb paljudel vale tegutsemissuund. Ent see ei pea nii olema. Nad võivad arendada oma võimeid tegema teenimises oma parimat ja siis on nad alati nõutud. Neid väärtustatakse kõige selle järgi, mida nad on väärt.Tt 341.1

Kui kellelgi on kõrgemaks positsiooniks sobiv väljaõpe, siis ei pane Issand koormat üksnes neile, vaid ka neile, kes on neid läbi proovinud, kes teavad nende väärtust ja kes innustavad mõistvalt neid edasi liikuma. Need, kes teevad neile määratud tööd iga päev ustavalt, kuulevad õigel ajal Jumala kutset: “Astu kõrgemale”Tt 341.2

Kui karjased Petlemma küngastel oma karja valvasid, külastasid neid inglid taevast. Samamoodi on ka praegu: kui alandlik Jumala tööline täidab oma kohustusi, on Jumala inglid tema kõrval, kuulavad tema sõnu, panevad tähele, mismoodi ta oma tööd teeb, et näha, kas tema kätesse võib usaldada suuremat vastutust.Tt 341.3

Jumal ei hinda inimesi nende jõukuse, hariduse ega positsiooni järgi. Ta hindab neid nende motiivide puhtuse ja iseloomu ilu alusel. Ta vaatab, et näha, kui palju on neil Tema Vaimu ja kui palju ilmutab nende elu Tema sarnasust. Jumala riigis suur olemine tähendab olla nagu väike laps — alandlik, usus lihtne ja armastuses puhas.Tt 341.4

“Te teate,” ütles Kristus, “et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija.” (Mt 20:25, 26)Tt 341.5

Kõigist andidest, mida taevas saab inimestele anda, on kõige suurem usaldus ja kõrgeim austus osadus Kristusega Tema kannatustes. Ei Eenok, kes võeti taevasse, ega Eelija, kes viidi tulises vankris taevasse, ole suuremad ega rohkem austatud kui Ristija Johannes, kes suri üksinda vangikongis. “Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast.” (Fl 1:29)Tt 341.6