„Praegu, pitseerimisajal...”

Ma nägin, et suur proov hingamispäeva küsimuses ei saanud saabuda enne, kui Jeesuse teenistus taevase pühamu pühas paigas ei olnud lõpetatud ning Ta ei olnud veel astunud vaheteki taha. Seepärast kristlased, kes läksid magama enne ukse avamist kõige pühamasse paika - enne keskööhüüde lõppu 1844.a. seitsmendal kuul - ning kes tõelist hingamispäeva ei pidanud, puhkavad nüüd lootuses, kuna neil ei olnud valgust hingamispäeva kohta ning neid ei asetatud sellele proovile, millele asetatakse meid nüüd, mil uks avatud on. Ma nägin, et Saatan kiusas selles küsimuses nii mõningaidki Jumala rahva hulgast. Kuna nii palju häid kristlasi oli oma usust võidukalt kinni pidades magama uinunud, pidamata sealjuures tõelist hingamispäeva, siis hakati kahtlema, kas see saab meilegi praegu prooviküsimuseks olla. [...]VPS 168.4

Saatan kasutab praegu, pitseerimisajal, kõiki abinõusid, et hoida Jumala rahva meeli eemal ajakohasest tõest ning panna nad kahtlema. - EW 42, 43 (1851)VPS 168.5

Ma nägin, et ta [mrs. Hastings] pitseeriti ning ta ärkab Jumala hääle kõlades, et seista maa peal koos saja neljakümne nelja tuhandega. Ma nägin, et me ei peaks tema pärast leinama: viletsuseajal puhkab ta rahulikult oma hauas. - 2SM 263 (1850)VPS 168.6

Maailmas elab inimesi, kes on jõudnud üle üheksakümnenda eluaasta künnise. Vanaduse loomulikud tagajärjed ilmnevad nende nõtruses. Nad usuvad aga Jumalat ja Jumal armastab neid. Neile on asetatud Jumala pitser ning nad on nende hulgas, kellest Issand on öelnud: „Õndsad on surnud, kes Issandas surevad...” - 7BC 982 (1899)VPS 169.1