Kogemus valeprohvetiga

Eile õhtul külastas meid keegi võõras noormees, kes väitis end olevat koguduseliige Victoriast [Austraalias]. Ta palus näha õde White'i. Oli juba õhtu ja ma ei soovinud jutuajamist ette võtta. Palusime tal jääda ööseks meile ning järgmisel päeval koos meiega hommikust süüa. Pärast meie tavapärast hommikust palvust, kui olime juba valmis igaüks oma päevaste toimetuste juurde minema, tõusis noormees äkki püsti ja käskis meil võimuka viipega uuesti istet võtta. „Kas teil lauluraamatut on? Laulame ühe laulu ja seejärel on mul teile sõnum.” Ma ütlesin: „Kui sul on sõnum, siis anna see edasi kohe, sest meil on päevase Ameerika posti ärasaatmisega palju tegemist.” Seejärel hakkas ta midagi paberilt lugema. Muuhulgas oli seal mainitud, et kohus on juba üle läinud elavatele. [...]VPS 15.1

Kuulasin teda ja seejärel laususin: „Mu vend, sinuga ei ole vist kõik korras. Seleta, palun, kuidas sinu sõnum meid puudutab. Ütle seda kohe. Sa oled end nähtavasti üle pingutanud ning saad oma ülesannetest vääriti aru. Palju sellest, mida sa praegu kõnelesid, on tõesti Piibliga kooskõlas, ning me usume sellest iga sõna. Kuid sa oled ülemäära erutatud. Ütle, palun, mida sul on meie jaoks öelda.”VPS 15.2

Ta ütles siis, et meil tuleb kohe asjad kokku panna ja Battle Creeki kolida. Küsisin, mispärast. „Et anda edasi kuulutust, et kohus on juba elavatele üle läinud.” Ütlesin talle: „Töö, mille Issand meile teha on andnud, ei ole veel lõpetatud. Kui me töö lõpetanud oleme, siis olen kindel, et Issand ise meile teada annab, kui meil on aeg Battle Creeki kolida ning sinul ei ole tarvis meile õpetada, mis meil teha tuleb.” [...] Ma jätsin ta vend Starri hooleks, et see temaga veel pisut kõneleks, ise aga läksin oma kirjatööd jätkama.VPS 15.3

Hiljem kuulsin, et ta oli vend Starrile öelnud, et kui õde White temaga nii lahkelt ja samal ajal nii autoriteetselt rääkis, hakkas ta mõistma, et oli teinud vea, ning et mõjutused, mis teda nii tugevasti olid ajendanud, ei olnud mõistlikud ega ka loogilised. Ehkki meie perekond on küllalt suur - kümme inimest - ning peale selle veel kolm külalist, kes meiega elavad, otsustasime ka selle noormehe mõneks ajaks endi juurde jätta. Me ei söanda lasta tal minna inimeste juurde, kes temaga karmilt käituksid ning teda hukka mõistaksid, kuid me ei saa lasta tal ka ringi käia ning oma ilmutusi korrata. Soovime, et ta jääks mõneks ajaks meie juurde, nii et võime temaga vestelda ning, kui võimalik, ta kindlamale teele juhtida. - Le 66, 1894VPS 16.1