Iseloomu ei saa kanda üle teisele

Issand tuleb väes ja suures aus. Tema tööks on siis eraldada täielikult õiged õelatest. Õli ei ole aga võimalik ümber valada nende astjatesse, kel seda ei ole. Lähevad täide Kristuse sõnad: „Kaks naist on jahvatamas veskil: üks võetakse vastu, teine jäetakse maha. Kaks on põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.” Õiged ja õelad puutuvad üksteisega igapäevases elus kokku. Issand aga loeb nende iseloomu. Ta tunneb ära sõnakuulelikud lapsed, kes Tema käsusõnu armastavad ja austavad. - TM 234 (1895)VPS 179.2

Surra on pühalik, veelgi pühalikum on aga elada. Kord tuleb meil iga sõna ja teoga oma elus uuesti kohtuda. Milliseks me end armuaja jooksul kujundame, sellisteks peame jääma kogu igaviku. Surm toob küll kaasa ihu lagunemise, ei muuda aga kellegi iseloomu. Kristuse tulek ei muuda meie iseloomu, see ainult kinnistab selle igaveseks, igasuguse muutuseta. - 5T 466 (1885)VPS 179.3