Saatan meenutab kõigis üksikasjades Kristust

On piir, millest Saatan üle ei saa minna. Siin võtab ta abiks pettuse ning võltsib neid tegusid, mida tal tegelikult ei ole võimalik toime panna. Viimseil päevil ilmub ta sellisel viisil, et inimesed hakkavad uskuma, nagu oleks saabunud Kristuse teine tulemine. Ta muudab end tõepoolest valguse ingliks. Samal ajal aga kui ta väliselt meenutab Kristust kõigis üksikasjades, ei suuda ta petta kedagi peale nende, kes vanaaja vaarao sarnaselt on otsustanud tõele vastu seista. - 5T 698 (1889)VPS 123.1

Suure pettusedraama kulminatsioonina kehastab Saatan isiklikult Kristust. Kogudus on kaua kuulutanud, et ootab Õnnistegija saabumist oma lootuste täitumise haripunktina. Nüüd laseb suur petja paista, et Kristus ongi tulnud. Maakera eri paikades ilmub ta inimeste sekka särava, majesteetliku olendina, kes meenutab Johannese poolt Ilmutusraamatus esitatud Jumala Poja kirjeldust (Ilmutuse 1:13-15). Seda olendit ümbritsev hiilgus on ülevaim, mida surelikud silmad iial on näinud. Kajavad võiduhüüded: „Kristus on tulnud! Kristus on tulnud!”VPS 123.2

Inimesed heidavad tema ette jumaldades silmili, tema aga tõstab oma käed ja õnnistab neid samade sõnadega, millega õnnistas Kristus oma jüngreid maa peal viibides. Ta hääl on mahe ja tagasihoitud, kuid samal ajal meloodiline. Lahkete ja kaastundlike sõnadega esitab ta mõned neist taevastest tõdedest, mida esitas omal ajal Õnnistegija. Ta teeb terveks haiged ning siis - oletatava Kristuse autoriteediga - kuulutab, et hingamispäev on üle viidud pühapäevale. Ta käsib kõigil pühitseda päeva, mida ta on õnnistanud. - GC 624 (1911)VPS 123.3