19—Kristuse Tagasitulek

Seitsmes nuhtlus ja eriline ülestõusmine

Leiab aset võimas maavärisemine, „millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal. See oli määratu suur maavärin” (Ilmutuse 16:17-18). Taevalaotus näib vaheldumisi avanevat ja sulguvat. Paistab, et sellest kiirgub läbi valgus Jumala aujärjelt. Mäed vabisevad otsekui pilliroog tuule käes. Hambulised kaljurünkad paiskuvad igale poole laiali. [...] Kogu maapind kõigub ja lainetab nagu meri. Maakoor lõhkeb ja näib, nagu annaksid otse maa alused järele. Terved mäeahelikud vajuvad sügavikku. Sadamalinnad, mis oma kurjuse poolest Soodomale sarnanesid, langevad vihastesse voogudesse. [...] Suured, „talendiraskused” raheterad lõpetavad hukatustöö (s.19,21). [...]VPS 207.1

Hauad avanevad ja „paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks.” (Taanieli 12:2). Kõik, kes on surnud usus kolmanda ingli kuulutusse, tulevad haudadest välja austatud ihuga, et kuulda Jumala rahuseadust nendega, kes on pidanud Tema käske. Ka „need, kes Tema on läbi torganud” (Ilmutuse 1:7), Kristust Tema surmaheitluse ajal pilkasid, samuti Tema tõe ja Tema rahva kõige vihasemad vastased äratatakse üles, et nad näeksid Teda Tema auhiilguses ja seda, kuidas austatakse Tema ustavaid ja kuulekaid järelkäijaid. - GC 636, 637 (1911)VPS 207.2