Koobastest ja vangikongidest

Ka mäestikukindlustes ja maakoobastes ilmutab Õnnistegija oma ligiolekut ja au.VPS 211.2

Möödub veel pisut - ja Ta tuleb ega viibi enam. Tema pilk tungib tuleleegina ka kaugeimatesse vangikongidesse ning näeb seal oma peidetud pühasid, kelle nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse. Õnnistegija silmad on alati meile suunatud. Need panevad tähele kõiki raskusi, näevad iga hädaohtu. Ei ole paika, kuhu Tema pilk ei suudaks tungida, ei ole kurbust ega kannatusi, milles Ta oma rahvale kaasa ei tunneks. [...]VPS 211.3

Esimesel pilgul Jeesuse Kristuse majesteetlikkust nähes on ka Jumala laps hirmust halvatud. Ta tunneb, et ei saa elada Tema pühas ligiolekus. Siis aga kostuvad tema kõrvu Jeesuse sõnad, mida Ta omal ajal lausus Johannesele: „Ära karda!” Jeesus asetas oma parema käe Johannesele ning tõstis oma jüngri maast üles. Nii toimub ka nendega, kes lõpuajal Talle ustavaks on jäänud ja Teda usaldanud. - TMK 360, 361 (1886) Jumala pärijad tulevad välja oma kambritest, hurtsikutest, vangikongidest, tapalavadelt, mäestike pelgupaikadest, kõrbetest, koobastest ja merepõhjast. - GC 650 (1911)VPS 211.4