Sada nelikümmend neli tuhat

Nad laulavad „uue laulu” aujärje ees - laulu, mida keegi ei suuda õppida peale saja neljakümne nelja tuhande. See on Moosese ja Talle laul - laul päästmisest. Ükski teine ei suuda seda õppida, kuna see on laul nende läbieludest - läbieludest, mida kellelgi teisel ei ole olnud. „Need on, kes Talle järgivad, kuhu ta iganes läheb.” Neid - elavalt muudetuid - nimetatakse „esiandideks Jumalale ja Tallele” (Ilm 15,2-3; 14,1-5). „Need on, kes tulevad suurest viletsusest.” Nad on teinud läbi viletsuseaja - „kitsa aja, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani”. Nad on teinud läbi „Jaakobi ahastuse aja”. Nad on seisnud Eestkostjata ajal, mil valati välja Jumala viimased nuhtlused. - GC 648, 649 (1911)VPS 204.5

Jumala tahtmine ei ole, et nad hakkaksid vaidlema küsimuste üle, millest neil vaimulikus elus mingit kasu ei ole, näiteks: kellest moodustatakse sada nelikümmend neli tuhat? Jumala valitud saavad seda varsti niikuinii teada. - 1SM 174 (1901)VPS 205.1