Esimesed kaks nuhtlust

Kui Kristus oma Eestkostja-teenistuse taevases pühamus lõpetab, valatakse välja Jumala segamata vihakarikas nendele, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ning võtavad vastu Tema märgi (Ilmutuse 14:9-10). Iisraeli päästmisel Egiptusele välja valatud nuhtlused sarnanevad oma olemuselt nendele palju kohutavamatele ja ulatuslikumatele nuhtlustele, mis enne Jumala rahva lõplikku päästmist maailmale välja valatakse. Neid kohutavaid sündmusi kirjeldab Ilmutusraamatu autor järgmiselt: „Ja kurje ning ilgeid mädapaiseid tekkis inimeste külge, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju.” Meri „sai otsekui surnu vereks ning iga elus hing meres suri.” [Ilmutuse 16:2-3]. - GC 627, 628 (1911)VPS 185.4

Nuhtlused langesid maailma elanikele. Mõned needsid Jumalat ja mõistsid Teda hukka. Teised tormasid Jumala rahva juurde ja anusid, et need neile õpetaks, kuidas Jumala kohtutest pääseda. Pühadel ei olnud aga enam midagi anda. Viimne pisar patuste eest oli valatud, viimne meeleheitlik palve Jumalale esitatud, viimne koorem kantud, viimne hoiatus maailmale viidud. - EW 281 (1858)VPS 185.5