KAHTLEV TOOMAS

Sel korral ei olnud Toomast kohal. Ta ei võtnud jüngrite teadet alandlikult vastu, vaid kinnitas vankumatult ja enesekindlalt, et ta ei usu enne, kui on pannud oma sõrmed naelaarmidesse ja käe külje sisse, kust oli oda julmalt läbi tunginud. Sellega ilmutas ta, et tal puudub usaldus vendadesse. Kui kõik nõuaksid samasugust tõendusmaterjali, ei võtaks praegu keegi Jeesust vastu ega usuks Tema ülestõusmist. Kuid Jumala tahe oli, et need, kes ise ei saanud ülestõusnud Päästjat näha ja kuulda, võtaksid vastu jüngrite teate.Ltu 197.2

Jumal ei olnud Toomase uskmatusega rahul. Kui Jeesus taas jüngritega kohtuma tuli, oli Toomas koos nendega. Kui ta Jeesust nägi, siis ta uskus. Kuid ta oli kuulutanud, et ei jää rahule ilma nägemisele lisanduvate tõenditeta, ja Jeesus andis talle soovitud tõendid. Toomas hüüatas: “Minu Issand ja minu Jumal!” Kuid Jeesus noomis teda uskmatuse pärast ja ütles: “Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.” (Johannese 20:28, 29)Ltu 197.3