VILISTITE MAAL
Jumal lubas vaenlastel seaduselaeka ära võtta, et näidata Iisraelile, kui asjatu oli loota laekale, Tema ligiolu sümbolile, sel ajal kui nad teotasid laekas olevaid käske. Laegast neilt ära võttes alandas Jumal neid, nende suurustlevat jõudu ja kindlust.Ltu 157.1
Vilistid olid võidurõõmsad, sest nende käes oli — nagu nad arvasid — iisraellaste kuulus Jumal, kes oli teinud niisuguseid imesid ja tekitanud vaenlastes hirmu. Nad viisid Jumala seaduselaeka Asdodi ja asetasid uhkesse templisse, mis oli valmistatud nende kõige populaarsema jumala Daagoni auks ning panid selle oma jumala kõrvale. Hommikul sisenesid nende jumalate preestrid templisse ja olid kohkunud, kui leidsid, et Daagon on kukkunud Issanda seaduselaeka ette näoli maha. Nad tõstsid Daagoni püsti ja seadsid ta endisesse kohta. Nad arvasid, et kuju oli juhuslikult kukkunud. Aga järgmisel hommikul leidsid nad kuju samamoodi näoli maas olevat ning Daagoni pea ja mõlemad käed olid otsast raiutud.Ltu 157.2
Jumala inglid, kes olid alati seaduselaeka juures, lükkasid mõis-tuseta ebajumala pikali ja hiljem moonutasid seda näitamaks, et Jumal, elav Jumal, on kõigist jumalatest kõrgem ning Tema ees on paganlik jumalus tühine. Paganad austasid väga oma jumal Daagonit. Kui nad leidsid ta rikutult, moonutatuna ja näoli Jumala seaduselaeka ees, olid nad kurvad ning pidasid seda vilistite jaoks väga halvaks endeks. Nad tõlgendasid seda nii, et heebrealased alistavad ja hävitavad vilistid ja nende jumalad ning heebrealaste Jumal saab kõigist jumalatest suuremaks ja võimsamaks. Nad viisid Jumala seaduselaeka ebajumalatemplist välja ja panid eraldi kohta.Ltu 157.3
Vilistid hoidsid seaduselaegast enda juures seitse kuud. Nad olid võitnud iisraellased ja võtnud endale laeka, kus nad arvasid väe peituvat. Seejuures mõtlesid nad, et nüüd on nad kaitstud ega pea enam Iisraeli sõjaväe ees hirmu tundma. Kuid edu üle rõõmustamise kõrval kuuldi kogu maal kaeblemist ning põhjus pandi lõpuks Jumala seaduselaeka arvele. Seda kanti õuduses paigast paika ning hävitus Jumalalt järgnes sellele, kuni vilistid olid suures segaduses ega teadnud, mida sellega peale hakata. Laegast saatvad inglid kaitsesid seda igasuguse kahju eest. Vilistid ei söandanud laegast avada, sest nende jumal Daagonile oli osaks saanud niisugune saatus, et nad kartsid seda puudutada või isegi selle ligi minna. Nad kutsusid kokku preestrid ja ennustajad ning küsisid neilt, mida nad peaksid Jumala laekaga tegema. Nood soovitasid saata see tagasi inimestele, kellele see kuulub, koos hinnalise süüohvriga, mille peale nad saaksid terveks, kui Jumal suvatseb selle vastu võtta. Nad pidid mõistma, et Jumala käsi oli nende peal, sest nad olid võtnud Tema laeka, mis kuulus üksnes Iisraelile.Ltu 157.4