Ebajumalakummardamise oht

Taas hoiatas Jumal Iisraeli lapsi ebajumalakummardamise eest. Ta ütles neile: “Minu kõrvale ei tohi te midagi teha: te ei tohi enestele teha hõbeja kuldjumalaid!” Neil oli oht jäljendada egiptlaste eeskuju ja teha endale Jumalat esitavaid kujutisi.Ltu 120.4

Issand ütles Moosesele: “Vaata, mina läkitan sinu eel ingli sind tee peal hoidma ja sind viima paika, mille ma olen valmistanud. Ole valvel tema ees ja kuula ta häält, ära vihasta teda; sest ta ei andesta teie üleastumist, sellepärast et temas on minu nimi! Aga kui sa tõesti kuulad tema häält ja teed kõike, mida ma käsin, siis ma olen sinu vaenlaste vaenlane ja vastaste vastane. Sest minu ingel läheb sinu eel ja viib sind emorlaste, hettide, perislaste, kaananlaste, hiivlaste ja jebuuslaste juurde ja mina hävitan need.” Ingel, kes saadeti Iisraeli eele, oli Issand Jeesus Kristus. “Ära kummarda nende jumalaid ja ära teeni neid! Ja ära tee ka nende rahvaste tegude järgi, vaid kisu maha sootuks nende jumalad ja purusta täiesti nende ebaususambad! Te peate aga teenima Issandat, oma Jumalat, siis ta õnnistab sinu leiba ja vett! Ja ma hoian tõve sinust eemal.” (2. Moosese 23:24, 25)Ltu 120.5

Jumal soovis oma rahvast mõistvat, et üksnes Tema peaks olema nende kummardamise objekt, ja kui nad võidavad neid ümbritsevad ebajumalaid kummardavad rahvad, ei tohi nad alles hoida nende ebajumalakujusid, vaid peavad need kindlasti hävitama. Paljud neist paganlikest jumalustest olid väga hinnalised ja kaunis käsitöö, mis võis ahvatleda neid, kes olid olnud Egiptuses nii tavalise ebajumalateenistuse tunnistajad, suhtuma neisse mõistuseta objektidesse mõningase aukartusega. Issand tahtis, et Tema rahvas teaks, et nende rahvaste ebajumalateenistus viis nad niisugusesse kurjusesse, et Jumal kasutas iisraellasi nende karistamise ja nende jumalate hävitamise tööriistana.Ltu 121.1

“Ma läkitan sinu eele hirmu ja viin segadusse kõik rahvad, kelle juurde sa tuled, ja teen, et kõik su vaenlased näitavad sulle selga. Ma läkitan sinu eele masenduse, et see ajaks su eest ära hiivlased, kaananlased ja hetid. Ma ei aja neid su eest ära ühe aastaga, et maa ei jääks tühjaks ja sulle ei sigineks metsloomi. Ma ajan nad sinu eest ära vähehaaval, seni kui sa sigined ja pärid maa. Ja ma annan sulle maa-ala Kõrkjamerest vilistite mereni ja kõrbest kuni Frati jõeni, sest ma annan maa elanikud teie kätte ja sina ajad need ära enese eest. Sa ei tohi teha lepingut nendega ega nende jumalatega! Nemad ei tohi jääda elama su maale, et nad ei mõjustaks sind minu vastu pattu tegema; sest kui sa nende jumalaid teenid, siis saab see sulle püüdepaelaks!” (2. Moosese 23:27-33) Need Jumala tõotused oma rahvale olid sõnakuulmise tingimusel. Kui nad teenivad Issandat täielikult, teeb Ta nende eest suuri asju.Ltu 121.2

Kui Mooses oli Issanda käest seadused kätte saanud ning need ja ka sõnakuulmise tingimusega tõotused rahva jaoks üles kirjutanud, ütles Issand talle: ““Astuge üles Issanda juurde, sina ise, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist, ja kummardage eemalt! Mooses üksi liginegu Issandale, teised aga ei tohi lähedale tulla ja rahvas ei tohi minna üles koos temaga!” Ja Mooses tuli ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: “Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud!“” (2. Moosese 24:1-3)Ltu 122.1

Mooses ei olnud üles kirjutanud kümmet käsku, vaid määrused, mida Jumal soovis neid järgivat, ning tõotused, mille tingimuseks oli, et nad kuuletuvad Temale. Mooses luges need rahvale ette ja rahvas tõotas kuuletuda kõigile sõnadele, mida Issand oli öelnud. Seejärel kirjutas Mooses nende pühaliku tõotuse raamatusse ja tõi Jumalale rahva eest ohvri. “Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: “Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: “Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!“” Rahvas kordas oma pühalikku tõotust Issandale — teha kõike, mida Ta oli öelnud, ja olla kuulekas. (2. Moosese 24:7, 8)Ltu 122.2