46. PEATÜKK — ESIMESED REFORMAATORID

PIMEDUS, MIS valitses maal pikal paavsti ülemvõimu ajal, ei suutnud tõe valgust täielikult kustutada. Igal ajastul on olnud Jumala tunnistajaid — inimesi, kes peavad kalliks usku Kristusesse kui ainsasse vahendajasse Jumala ja inimese vahel, kes peavad Piiblit elu ainsaks juhtnööriks ning kes pühitsevad tõelist hingamispäeva. Kui palju maailm neile võlgneb, ei saa järeltulevad põlvkonnad iial teada. Neid häbistati kui ketsereid, nende ajendeid rünnati ja iseloomu laimati, nende kirjutisi ei lastud avalikkuse ette, neid väänati ja moonutati. Ometi jäid nad kindlaks ning hoidsid ajast aega usku selle puhtuses püha pärandina järeltulevatele põlvedele.Ltu 279.1

Piibli vastu peeti nii teravat sõda, et vahepeal oli alles ainult mõni eksemplar, kuid Jumal ei lubanud oma Sõna täielikult hävitada. Selle tõed ei pidanud igavesti varjatud olema. Tema suutis elusõnad sama lihtsalt ahelaist vabastada, kui Ta suutis avada vangla uksed ja teha riivist lahti raudväravad, et päästa vabaks oma sulased. Jumala Vaim mõjutas mehi erinevates Euroopa riikides otsima tõde nagu peidetud varandust. Jumala juhtimisel uurisid nad Pühakirja pühi lehekülgi tõsimeelse huviga. Nad olid valmis vastu võtma valguse, ükskõik mis see maksma läheb. Kuigi nad ei mõistnud kõiki asju selgelt, suutsid nad taibata paljusid kaua varjul olnud tõdesid. Nad astusid esile taevast saadetud käskjalgadena, purustasid eksituse ja ebausu ahelda ning kutsusid üles neid, kes olid nii kaua olnud orjastatud, tõusma ja oma vabadust maksma panema.Ltu 279.2

Oli tulnud aeg Pühakirja tõlkimiseks ja andmiseks erinevate maade elanikele nende emakeeles. Maailma kesköö oli möödas. Pimedad tunnid hakkasid lõppema ja paljudes maades oli näha tulevase koidu märke.Ltu 279.3