Teine kohtuprotsess

“Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks. Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt: “Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja tahate selle inimese vere tuua meie peale!“” Nad ei olnud nõus kandma Jeesuse tapmise süüdistust sama innukalt, kui nad karjusid koos mandunud rahvamassiga: “Tema veri tulgu meie ja meie laste peale.”Ltu 215.1

Peetrus asus koos teiste apostlitega samasugusele kaitseposit-sioonile nagu varasemal protsessil. “Peetrus ja teised apostlid kostsid: Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.“” Jumal oli saatnud ingli, kes vabastas neid vanglast ja käskis templis õpetada. Tema juhiste järgi kuuletusid nad jumalikule korraldusele, mida nad pidid täitma iga hinna eest. Peetrus jätkas: “Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge. Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.” Apostlid olid Vaimust inspireeritud ja süüdistatavatest said süüdistajad, kes süüdistasid nõukogus olevaid preestreid ja ülemaid Kristuse mõrvamises. Juudid olid selle peale nii raevunud, et otsustasid ilma edasise kohtumõistmise ja Rooma ametnike volitusteta võtta kohtupidamise endi kätesse ja saata vangid surma. Olles juba süüdi Kristuse veres, tahtsid nad nüüd agaralt määrida oma käed Tema apostlite verega. Kuid oli üks haritud ja kõrge positsioonige mees, kelle selge mõistus nägi, et sel vägivaldsel sammul oleksid kohutavad tagajärjed. Jumal tõstis nende enda nõukogust inimese takistama preestrite ja ülemate vägivalda.Ltu 215.2

Gamaliel, õpetatud variser ja Seaduse õpetaja, hinnatud mees, oli väga ettevaatlik inimene, kes enne vangide kasuks rääkimist käskis nad välja viia. Seejärel kõneles ta väga kaalutletult ja rahulikult: “Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha! Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele. Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali. Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla — sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja, aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!”Ltu 216.1

Preestrid pidid paratamatult mõistma tema arvamuste mõistlikkust. Nad olid sunnitud temaga nõustuma ning lasid vangid väga vastumeelselt vabaks, pärast seda kui nad olid neid keppidega peksnud ja neid korduvalt keelanud Jeesuse nimel kuulutamast, muidu satub nende elu julguse tõttu ohtu. “Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.”Ltu 216.2

Apostlite tagakiusajad võisid põhjendatult mures olla, kui nägid oma võimetust jagu saada neist Kristuse tunnistajatest, kel oli usku ja julgust pöörata häbi auks ja valu rõõmuks oma Õpetaja pärast, kes oli talunud alandust ja piina enne neid. Nii jätkasid need vaprad jüngrid õpetamist nii avalikult kui ka salaja eramajades nende elanike palvel, kes ei söandanud hirmust juutide ees oma usku avalikult tunnistada.Ltu 216.3