64. PEATÜKK — TEINE ÜLESTÕUSMINE
SEEJÄREL LAHKUSID Jeesus, kogu pühade inglite hulk ja kõik lunastatud pühad linnast. Inglid kogunesid oma Käskija ümber ja saatsid Teda teel, lunastatud pühad järgnesid neile. Siis kutsus Jeesus hirmuäratavas, kohutavas majesteetlikkuses välja õelad surnud. Ja nad tulid välja samade nõrkade, haigete kehadega, millega nad olid hauda läinud. Missugune vaatemäng! Missugune vaatepilt! Esimesel ülestõusmisel tulid kõik välja surematus värskuses, kuid teise puhul olid kõigil näha needuse märgid. Maailma kuningad ja aadlikud, tähtsad ja tähtsusetud, haritud ja harimatud tulid koos välja. Kõik vaatasid Inimese Poega. Needsamad mehed, kes olid Teda põlastanud ja pilganud, kes olid pannud okaskrooni Tema pühale laubale ja löönud Teda pillirooga, vaatasid Teda kogu Tema kuninglikus majesteetlikkuses. Need, kes olid Tema peale katsumusetunnil sülitanud, pöörasid nüüd ära Tema läbitungiva pilgu ja palge hiilguse eest. Need, kes olid löönud naelad Tema kätest ja jalgadest läbi, nägid nüüd Tema ristilöömise jälgi. See, kes torkas oda Tema küljesse, nägi Tema kehal oma julmuse märke. Nad teadsid, et Tema on seesama, kelle nad olid risti löönud ja keda nad olid Tema surmaagoonias pilganud. Siis tõusis pikk ahastav kaebehüüd ja nad põgenesid kuningate Kuninga ja isandate Issanda ligiolu eest.Ltu 351.1
Kõik püüdsid varjuda kaljudes, et peita end Tema kohutava auhiilguse eest, keda nad kord olid põlanud. Ning Tema majes-teetlikkusest ja ületamatust hiilgusest rabatult ja vaevatult tõstsid nad koos häält ja hüüdsid kohutava selgusega: “Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”Ltu 351.2
Siis läksid Jeesus ja pühad inglid koos kõigi pühadega tagasi linna ning õhku täitsid hukule määratud õelate läbilõikav halisemine ja nutt. Seejärel nägin taas Saatanat oma tööd alustamas. Ta käis oma alamate seas ringi, tegi nõrku tugevaks ja kinnitas, et tema ja ta inglid on vägevad. Ta viitas lugematule hulgale, kes oli üles tõusnud. Seal olid vägevad sõjamehed ja kuningad, kes olid osavad lahingus ja kes olid alistanud kuningriike. Seal oli võimsaid hiiglasi ja sangarlikke mehi, kes polnud kunagi lahingut kaotanud. Seal seisis uhke, ambitsioonikas Napoleon, kelle lähenemine oli pannud kuningriigid värisema. Seal seisid uhke kehahoiaku ja väärika käitumisega mehed, kes olid võidujanusena lahingus langenud.Ltu 351.3
Kui nad hauast välja tulid, läks nende mõttekäik edasi samast kohast, kus see suremisel katkes. Neil oli samasugune vallutamisjanu, mis valdas neid langemisel. Saatan pidas nõu oma inglitega, seejärel kuningate, vallutajate ja vägevate meestega. Siis vaatas ta oma tohutut armeed ning rääkis neile, et linnas asuv seltskond on väike ja nõrk. Nad võivad linna vallutada, selle elanikud välja ajada ning selle varanduse ja au endale võtta.Ltu 352.1
Saatanal õnnestus inimesi petta ning kõik hakkasid kohe lahin-guks valmistuma. Selles tohutus armees oli palju osavaid mehi ja nad hakkasid igasuguseid sõjariistu valmistama. Siis hakkas rahvamass liikuma, Saatan kõige ees. Kuningad ja sõjamehed tulid kohe Saatana järel ning ülejäänud järgnesid kompaniides. Igal kompaniil oli oma juht ja konarlikku maapinda pidi püha linna poole marssides järgiti rivikorda. Jeesus sulges linnaväravad. Tohutu armee ümbritses linna ja seadis end ägeda kokkupõrke ootuses lahingurivistusse.Ltu 352.2